Riigikogu kiitis neljapäevasel istungil 55 poolt, 30 vastu ja nelja erapooletu häälega heaks põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega langeb valimisiga kohalikel valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad. Lauri Luik ütles Reformierakonna fraktsiooni nimel, et seadus on usalduse märk noorte suunas. „Mida suurem osa ühiskonnast on meie elu edendamisse kaasatud, seda parem,“ ütles Luik.
Tema sõnul on noored selgelt väljendanud oma soovi kaasa rääkida ja antud eelnõu oli nende algatus. Seadus võimaldab alates 2017. aastast kohalikel valimistel kaasa rääkida 24 000 16-17-aastasel noorel, ütles Luik. Luik tõi välja seaduse positiivsed mõjud ja märkis, et valimisea langetamine aitab tõsta noorte valimisaktiivsust, aga õpetab ka otsustama ja vastutama.
Kadri Simson selgitas, miks Keskerakonna fraktsioon seaduse vastu hääletas. Tema sõnul pannakse noortele küll kohustus osaleda valimistel, mida paljud neist ka kasutavad, küll aga ei usaldata neid kandideerima.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme avaldas arvamust, et valmisea langetamisega võib jõuda koolidesse parteide propaganda.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva juhtis tähelepanu, et riigikogu on juba antud küsimuses muutnud põhiseadust, selle teemaga tuleb lõpuni minna ja noortele valimisõigus anda.
Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Jüri Adams ütles, et valimisea langetamiseks anti õigus põhiseaduse muudatusega, kuid antud seadus paneb paika, kuidas välistatakse hääleõigus nendel mõnesajal noorel, kellel oma vaimse puudulikkuse tõttu ei saa minna hääletama.
Et valituks saada, peab nende 16- aastastega ühe sauna- või muu peo- ikkagi valijatega kohtumine, pole mingi Toobali-teema ja ongi hääled koos.
mitte riiki juhtida vaid kohalikku omavalitsust – valda või linna.
viina ega suitsu teha ei tohi, aga riiki juhtida küll küps