Rein Kruusmaa. Foto: Katrin Pärnpuu
Lihula kultuurimaja parkla valgusti paigaldamisega said lõpule tänavused Lihula valla tänavavalgustuse arendamise tööd, kirjutab Lihula Teataja.
Lihula valla majandusnõunik Rein Kruusmaa selgitab, et esialgne plaan oli paigaldada kogu tegevuse eelarve mahus autonoomse toitega valgusteid. Konsulteerides asjatundjatega leiti aga, et ilma tehnoloogia töökindluses veendumata ei või me sedavõrd suurt investeeringut teha.
Autonoomse toitega (päikesepatarei) valgustid on mõistlik paigaldada kohtadesse, kus puudub elektrivõrguga liitumise võimalus, ei ole ratsionaalne liitumislepingut sõlmida ja valgustusvajadus on lühiajaline. Ennekõike on sellisteks kohtadeks Kruusma sõnul bussipeatused.
"Katseobjektideks valisime suurima kasutusintensiivsusega valgustamata linnavälised Kirbla bussipeatused, mis paiknevad kõrgendatud liiklusohuga põhimaanteel ja Metsküla kooli peatuse," kirjutab Kruusmaa.
Paigaldatud kolm valgustit on tehnoloogiliselt kaasaegseima lahendusega, sisaldades Eestis esmakordselt GSM-mooduliga juhtimissüsteemi, mis võimaldab valgustuse operatiivset juhtimist näiteks bussigraafikute muutumisel. Juhul, kui valgustid end õigustavad, planeeritakse neid sarnastesse ohukohtadesse veel paigaldada.
"Kogu valla tänavavalgustuse süsteem on halvas seisus: see on vananenud, ehitatud välja võimaluste, mitte vajaduste kohaselt ning paljud olulised alad on valgustamata. Ülejäänud arenduse osas otsustasime, et suudame olla tulemuslikumad, kui uuendame ühe terve tänavavalgustuse lõigu," märgib Kruusmaa.
Sõelale jäi Tallinna maantee Jaama tn ja Lasteaia tänava vaheline lõik, sest tegemist on linna kõige liiklusohtlikuma lõiguga. Pikendati valgustust ka seni pimedale Lasteaia tänavale, mis valgustab ka saabumist kultuurimajja.
"Kuna LED-tehnoloogiad arenevad jõudsalt, oleme seadnud endale eesmärgi kasutada vaid kõige kaasaegsemaid ja efektiivsemaid lahendusi. Juba ainuüksi kokkuhoid elektrienergialt on senisega võrreldes kahekordne," ütleb Kruusmaa.
Paigaldatud valgustid on inimese silmale sobivama valgusspektri ja kõrge värvieraldusindeksiga, mistõttu on valgus loomulikum ja objektide eristuvus senisest oluliselt parem. Valgustite energiatõhususnäitaja valgusviljakus 120 Lm/W kohta on täna olemasolevatest üks parimate seast.
Kruumsaa nendib, et kindlasti ei saanud tänavuste töödega kõikide inimeste lootused täidetud: väga halvasti on valgustatud Tuudi ja Kirbla, linnas on kvartaleid, kus tänava kohta on vaid üks lamp, mitu bussipeatust vajavad valgustust.
"Kokkuvõtlikult vajab kogu valla tänavavalgustussüsteem väljavahetamist ja laiendamist. Mõningad lootused oleme pannud tuleval aastal avanevale ja Keskonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavale toetusmeetmele, mille taotlust me täna ette valmistame. Isegi kui meile toetust ei eraldata, tasub olemasoleva tänavavalgustuse väljavahetamine LED-valgustitele end majanduslikult üsna kiiresti ära."
