Lahkus tuntud ajaloolane, mesinik ja bibliofiil Ilmar-Heinrich Jõesoo

Ilmar-Heinrich Jõesoo. Foto: Arvo Tarmula

81 aasta vanuses lahkus kolmapäeval meie hulgast tuntud ajaloolane, mesinik ja bibliofiil Ilmar-Heinrich Jõesoo.

Ilmar Jõesoo kauaaegne sõber Kalev Jaago meenutas lahkunut ainult kiitvate sõnadega. „Ta on andnud ühiskonnale nii palju head, et seda on raske sõnadega kokku võtta,” ütles Jaago.

Ilmar Jõesoo teeneteks on kaks arheoloogia valdkonda kuuluvat leidu. 1978. aasta suvel kuulis ta, et kohalik elektrik oli leidnud Olustvere kasvuhoone juurest vanu münte. Neile pilgu heitnud, sai Ilmar Jõesoole kohe selgeks, et tegu võib olla suurema leiuga. Arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele tähelepanuväärse 11. sajandi aarde. Kasetohust karbis oli 728 hõbemünti ja inimnäoga kaunistatud kullast hõberipats.

Juba samal aastal nägi Jõesoo, kuidas lükkas traktor Olustvere uue koolimaja ehitusplatsi vundamendialust tasaseks. Ta otsustas ehitusplatsi lähemalt uurima minna, sest märkas maas midagi läikivat. Nii nägi ta maas müntide rida. Sahk oli ära lükanud savinõu pealmise osa, milles olid mündid. Uurimistöödel avastati, et savinõusid oli kaks ja neis oli vähemalt 7000 münti, mis olid vermitud 14. sajandil Põhja-Saksamaal, Visbys ja Iirimaal.

Jaago iseloomustuse kohaselt oli Ilmar Jõesoo aus mees. Kui tavaliselt kipuvad inimesed väärtesemete leiud maha vaikima, lootes sellest isiklikku kasu lõigata, siis Ilmar Jõesoo teatas leiust viivitamatult tollasele arheoloogiaseltsile.

Teine märkimisväärne arheoloogiline leid on Maidla kivikalme. Jaago sõnul oli Ilmar Jõesoo juhuslikult seal kandis ning märganud põllul töötavat traktorit. Lähemale läinud, avastas ta seal midagi ebatavalist. Ta peatas tööd ja kutsus kohapeale arheoloogiaeksperdid. Hiljem teostas arheoloog Mati Mandel seal kaevamisi ja leidis üle 7000 leiu, nende seas 12 mõõka, 15 kirvest, 25 vikatit ja 68 odaotsa ning hulk kaaluvihte, suuraudu, nuge ja ehteid.

Jaago rääkis, et Ilmar Jõesoo oli raamatute koguja. Ta kogus peamiselt Läänemaa autorite raamatuid.

Ilmar Jõesoo üks kirgi oli ka reisimine. „Neid kohti on palju, kus ta oma elu jooksul ära käis,” nentis Jaago. Ta teadis lisada, et Olustvere aardeleiu eest sai Ilmar Jõesoo riigilt rahalist preemiat, mis olevat kõik kulunud reisimisele.

Ilmar Jõesool oli miljon väikest sõpra. Neiks sõpradeks armastas ta nimetada mesilasi, keda ta aastakümneid pidas. „Ta oli Läänemaa üks suuremaid mesinikke ja mesinike võrgustiku looja,” rääkis Jaago.

Jaago hinnangul oli Ilmar Jõesoo rahvamees. Ta oli hea kirjutaja ja harukordse suhtlusoskusega inimene. Pidevalt võis teda kohata suurüritustel või laatadel mett müümas ja tuttavatega juttu puhumas.

Aastatepikkune õpetajaks olemise kogemus andis talle hea kontakti ka lastega. Haruldased ei olnud korrad, mil soovisid lapsed temaga koos pilti teha. „Oli ta ju pika valge habemega jõuluvana meenutav mees,” iseloomustas Jaago Ilmar Jõesood.

Ilmar Jõesoo kolis Haapsallu aastal 1985, kus tegeles peamiselt mesinduse ja raamatute kogumisega.

Lääne Elu toimetus mälestab kauaaegset kaasautorit ja avaldab lähedastele kaastunnet. Ilmar Jõesoo koostatud Läänemaa kultuurikalender on aastaid ilmunud Lääne Elus.