Läänemaal on praegu kõige kõvema tasemega meeskonnaala jalgpall. ARHIIV
Eesti Päevaleht kirjutab, et Haapsalus elab 10 800 inimest, aga pole ühtegi pallimängu võistkonda, mis suudaks kaasa teha Eesti meistriliiga tasemele.
Korvpalli meistriliigas löödi viimati kaasa 1995. aastal, kui praegune linnapea Urmas Sukles veel ise mängis. „Kõik peale Kalevi ja Asto said meilt korra peksa,” meenutas Sukles ilusaid aegu.
Paraku lähiajal Haapsalus midagi ei muutu. Kas puudu jääb rahast või toimivast noortetööst?
„Raha ei ole – see on kõige lihtsam selgitus. Kui vaatame, kellega Andres Sõber Rakveres askeldab, siis tundub, et treeningurühmi polegi vaja. Sõber on oma asju hästi teinud, kuid oma poisse on järjest vähemaks jäänud,” osutas Sukles Eesti korvpalli valukohale.
„Eks neid kosilasi Tallinnast ole mul käinud küll. Kokku kolm meest, nimesid ma ei ütle. Et ostame paar musta ja võtame mõned oma mehed ka. Aga see pole minu arust see, millele peaks Haapsalu inimeste raha kulutama. Isegi selleks, et liigas peksupoiss olla, on vaja vähemalt 100 000 eurot,” rääkis Sukles.
Eesti Päevalehe võrdlusest selgub, et Eestis on kolm maakonda, mis ei suuda pakkuda miestliiga tasemel pallimänguvõistkonda: Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa. Jõgevamaa au päästab näiteks saalihokimeister Jõgeva Täht.
Läänemaal on praegu kõige kõvema tasemega jalgpall, mille Eesti meistrivõistluste kolmandas liigas teeb kaasa kaks võistkonda.
Ajakirjanik väidab, et Läänemaal on hetkel parimal tasemel jalgpall kuna 3 liigas mängib kaks Läänemaa võistkonda, uskumatu kui rumal väide. Eesti jalgpalli meistriliigas, esiliigas ja teises liigas mängib kokku 58 võistkonda ehk kolmandas liigas mängivad võistkonnad hakkavad võistlema 59 kohale. Kullamaa võistkond mängib võrkpalli Credit24 1 liigas, mis on sisuliselt Eesti teine liiga, meistriliigas ja esiliigas mängib kokku 16 võistkonda seega alustas Kullamaa võrkpalli meeskond võitlust Eestis 17 koha nimel. Iga vähegi mõtlev inimene, kes pisut ka matemaatikat jagab saab selgesti aru, et tugevaim on siiski võrkpall. Ma imestan pidevalt, kuidas saab kirjutada lugusid teemadel, milledest ise mitte midagi ei… Loe rohkem »
minu arust on sportmängude rivistamine siin pisut kohatu. Eesti meistrivõistlustest osavõtt ehk ei olegi nii oluline. Vaataks pigem seda, kuidas on korraldatud kohalikud meistrivõistlused ja milline on nende populaarsus. See jalka bušhimine siin ajalehes on nats haiglane jah!
Kurb kui meie linnapea kulutab energiat sellele, kuidas mitte teha. Sport on meil juba eos määratud hääbumisele noorte seas. Ma ei saa aru seesugusest mõtlemisest, et linna koolile pole võimlat vaja. Jah, me ehitame suuri spordikeskusi, aga spordipisiku saab laps ikka koolist. Olen ka mina koolis käinud ja meie kooli võimlas kihas sport igapäevaselt ka peale tunde. Pidevalt toimusid kõiksugu klassidevahelised võistlused, küll korv-, võrk- või jalgpallis. Toimusid ka kõiksugu klasidevahelised erinevad teatevõistlused. Elu kees. Nüüd me kirume, et noored midagi ei tee, ega teha taha. Muidugi ei taha, kui me ise need võimalused ära võtama. Vaevalt antakse selles universaalhallis… Loe rohkem »
praegu reaalne rahvaarv 7000 Haapsalus…10 aasta pärast…5000
Mäletan veel aegu kui Haapsalu populatsioon oli ca 15 000 inimest.
Kuuldavasti peavad Läänemaa jalgpallurid ise meeletult peale maksma, et tuleval hooajal III liigas kaasa teha. Millest me siis üldse räägime?
oota aga ehk poleks mustasid vaja enam osta, paneks pigem need pagulased pallima ?????
Sügisel ja talvel on siin nt. suur kuluartikkel saali rent, seda võiks nt. keegi küll sponsoreerida. Saaks vähemalt kohalikud ka natuke ennast liigutada.