Russwurmi poolt 160 aastat tagasi kirja pandud eestirootslaste eluolu kirjeldava Eibofolke ilmumine eesti keeles toob esile vähemuste rolli Eesti ajaloos, tõdeti kolmapäeval Tallinnas Rootsi saatkonnas toimunud Eibofolke ametlikul esitlusel.
Uppsala ülikooli emeriitprofessori Torkel Janssoni sõnul on Eesti ajalookäsitluses siin elanud vähemusrahvad seni varjus olnud – ikka kirjutatakse Eesti, mitte Eestimaa talurahva ajaloost. Russwurmi suurteose tõlkimine aitab tema hinnangul seda lünka aga täita.
Carl Russwurmi „Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus” ilmus saksakeelsena 1855. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia väljaandena. Tegemist on ühe olulisema teosega eestirootslaste aja- ja kultuuriloo uurimisel, sest Russwurm kirjeldas toona veel elusolevat kultuuri.
Eibofolke tõlkija Ivar Rüütli tunnistas, et esimest korda arutleti Russwurmi tõlkimise üle juba 15 aastat tagasi, kuid siis jäi asi mitmetel põhjustel soiku. „Mingi saatuse sõrm tuli vahele,” ütles ta. Rüütli tõdes, et toona oleks olnud seda tõlketööd veel raskem teha, sest tänu infotehnoloogia arengule on nüüd näiteks viidete täpsustamine ja kontrollimine lihtsam.
Raamatu välja andnud Eestirootsi Aakadeemia üks eestvedajatest, Jaak Kaabel tunnistas, et eestikeelse Eibofolke väljaandmine oli keerukam kui alguses arvata võis. „Kui oleks teadnud kui raske see on ja kui palju tööd peab tegema, poleks seda ette võtnud,” ütles ta.
Kui esialgu loodeti Russwurmi teos tõlkida ja välja anda paari aastaga, võttis tõlkimine-toimetamine aega viis aastat.
Et tegemist on väga keerulise tekstiga, kinnitasid ka kolmapäevasel esitlusel kõik, kes Eibofolke saksakeelse variandiga tutvunud. „Kerge tekst see ei olnud, päris hirmus tegelikult,” tõdes ka tõlkija Ivar Rüütli tagantjärele. „Aga enda jaoks oli see hästi huvitav ja hariv töö,” lisas ta.
Fotod Laura Laaster
