Vihkamine Facebooki Haapsalu ja Läänemaa grupis on ületanud taluvuse piiri

Andrei Taratuhin. Foto: Arvo Tarmula

Pariisi terroriakti järel vallandas MTÜ Pagula korteriotsimise kuulutus pühapäeval Facebooki Haapsalu ja Läänemaa grupis vaidluse, milles jõuti solvavate rünnakute ja ähvardusteni nii teiste kirjutajate kui ka pagulaste kohta.

Pühapäeva õhtul kustutasid moderaatorid vestluse. MTÜ Pagula tegevjuhi Maarja Pikkmetsa sõnul on arusaadav, kui inimesed lasevad auru välja, aga kui rünnakutes minnakse isiklikuks, on see taunitav. „Kuigi need on ainult ähvardused, teevad need loomulikult ärevaks ja panevad muretsema,” ütles ta. Pikkmetsa sõnul on Pagula töötajad ka varem saanud ähvardava sisuga telefonikõnesid ja e-kirju. „Ähvardusi on olnud nii pagulaste kui ka meie endi pihta,” lisas ta. Pikkmetsa sõnul paneb kõige rohkem muretsema, et varsti võidakse rünnata ka igat turisti, kes teist keelt räägib või teistmoodi välja näeb. „See on asi, millesse suhtume tõsiselt, ja see ei jää tähelepanuta,” kinnitas Pagula tegevjuht. Ta lisas, et kõigist konkreetseist ähvardustest antakse teada ka politseile.

Karistusseadustiku järgi võivad seda laadi vihakõned lahterduda kahe paragrahvi alla: ähvardamine ja sotsiaalse vaenu õhutamine. Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul on meil küll sõnavabadus ja igal inimesel õigus oma arvamusele, kuid kehtivad ka eetilised normid, mis eeldavad, et inimesed peaksid üksteise vastu viisakad olema. Taratuhin tõdes, et üleüldiselt on keeruline hinnata, kust jookseb kuriteo koosseisu piir, küll aga saab seda teha igal juhtumil eraldi. „Näiteks kui öeldakse, et „löön maha kõik kaevurid maailmas”, siis selles kuriteo koosseisu ei ole,” tõi ta ähvardamise kohta näite.

Kuigi ka politsei veebikonstaablid monitoorivad internetis toimuvat ja annavad infot edasi, julgustas politseijuht inimesi, kes tunnevad, et ähvardustega kaasneb reaalne oht, sellest politseile teada andma. Taratuhini sõnul on inimestel ekslik arvata, et politseile avalduse tegemine tähendab politseijaoskonda tulekut ja valgel paberil avalduse kirjutamist. „Avaldus ja vihje on ka meilivihje, telefonikõne või suuline avaldus,” selgitas ta.

Psühholoog Tiina Kütt, keda tema seisukohtade pärast pühapäevases vestluses solvati ja riigireeturiks sõimati, ütles, et politseisse pole ta solvamise pärast mõelnud minna. „Solvav oli see küll,” tunnistas ta. Küti sõnul ongi inimeste seisukohad erinevad, kuid piir jookseb sealt, kas vaieldakse seisukohtade üle või hakatakse ründama ja sõimama inimest. „Kui inimest solvatakse, on see talumatu,” ütles Kütt.

Ta lisas, et isiklikuks minek ei puuduta ainult pagulaste teemat, samamoodi elatakse end internetis välja ka teiste teemade puhul. „Suuremalt jaolt on see üks ja sama seltskond, kes on nii anonüümselt kui ka Facebookis oma nime all tige ja vihane,” ütles Kütt. Seda, miks pagulaste teema inimesed kurjaks ajab, põhjendas psühholoog hirmu ja ebakindlusega. „Pariisis juhtunu tekitab inimestes hirmu – meie turvalisus on vähenenud, sest see juhtus siinsamas ja meie lähedal,” selgitas Kütt. Kütt lisas, et inimloomuses on otsida süüdlast – kui on süü ja süüdlane, siis on võimalus sellega tegelda ja seda vältida.

Kuigi Pariisi terrorirünnaku otsesed süüdlased on terroristid, kes tapsid 132 ja vigastasid 352 inimest, teeb inimesi ärevaks kõik, mis sellele on eelnenud. Kütt leidis, et kõige hullem, mida praegu teha saame, on seda kurjust ja tigedust üksteisele pasunasse andes välja elada. „Iga sõnaga kaasneb vastutus. Ei tohi tekkida tunnet, et võid aina ähvardada ja suust välja paisata, mis torust tuleb,” ütles ta.

Ähvardamine ja vaenu õhutamine on kuritegu

§ 120. Ähvardamine.
Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§ 151. Sotsiaalse vaenu õhutamine. Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Allikas: Karistusseadustik