31

Korteriomanikud saavad sundkorras ühistud

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Haapsalu Linnamajanduse juht Urmas Koppe (vasakul) oma kabinetis. Foto: Arvo Tarmula

koppe alp

Haapsalu Linnamajanduse juht Urmas Koppe (vasakul) ja majahaldur Marvel Alp. ARVO TARMULA

2018. aasta esimesel päeval tekivad kõigis kortermajades automaatselt korteriühistud, kui majaelanikud pole seda seni ise moodustanud.

„Uuest korteriomandi– ja korteriühistuseadusest tulenevalt muutuvad kõik kortermajad, kus elanikud pole selleks ajaks ise korteriühistut moodustanud, üleöö automaatselt ühistuks,” ütles Haapsalu Linnamajanduse ASi juht Urmas Koppe.

Haapsalu Linnamajanduse ASil on selliseid maju praegu hallata 68. Koppe selgitas, et kui nende majade elanikud määratud ajaks ise korteriühistut ei moodusta, peab Haapsalu Linnamajanduse AS seadusest tulenevalt enda kanda võtma KÜ juhatuse rolli valitsejana.

Valitseja hakkab täitma juhatuse rolli.

Haapsalu Linnamajandus on enda hooldatavate majade nõukogusid seadusemuudatusest teavitanud juba mõni aeg tagasi ja sellega kaasnevaid muudatusi ka selgitanud. Paraku ei saa kindel olla, et kõigi kortermajade elanikud on sellest kuulnud, sest osavõtt maja koosolekutest on üldjuhul väga tagasihoidlik – inimesed on harjunud, et Haapsalu Linnamajanduse halduri käe all saavad kõik vajalikud tööd tehtud. Koppe sõnul oleks siiski parem, kui majade elanikud moodustaksid ühistud ise enne seaduse jõustumise kuupäeva. Praeguse seisuga pole üheski kortermajas uue seaduse valguses seda sammu veel astutud.

„Mitme maja poolt ongi meile juba öeldud, et nad ei tee midagi – las läheb automaatselt,” märkis Haapsalu Linnamajanduse haldur Marvel Alp.

Ta selgitas, et ühistu tegemise esimene eeldus on inimesed, kes on valmis vastutama ja aktiivselt ühistu tegevust juhtima, otsuseid langetama ja kõigi vajalike ametlike asjaajamistega tegelema. „Maja nõukogu vastutus on tunduvalt väiksem kui juhatuse oma,” selgitas Alp.

Võimalust, et kortermajade elanikel võib ühistu moodustaine parimagi tahtmise korral luhta minna, on seadusandja ette näinud ja seepärast on ühistu üleöö isesündimine ka seadusesse sisse kirjutatud. Kui majaelanikud otsustavad ära oodata hetke, mil oodustab valitseja ise majale ühistu, nagu seadus sel juhul ette näeb, on see korteriomanikele Koppe sõnul valutu ja mugav.

„Kui nad hakkaksid praegu ühistut tegema, peaksid nad kogu dokumentatsiooni ise ette valmistama, asutamiskoosoleku pidama ja paljude muude formaalsustega tegelema. Neile on see lihtsam, kui nad seda praegu ei tee ja meie teeme nende eest. Aga ma usun, et pärast seda on paljud majad valmis ise juhatuse moodustama, mis oleks minu meelest ka mõistlik,” ütles Koppe.

Kui seda siiski ei juhtu, peab maja valitseja käituma nagu korteriühistu juhatus – võtma vastu otsuseid, mis on maja seisukohalt olulised. Näiteks kui maja katus on sellises seisukorras, et vajab paari aasta jooksul vahetamist, maja üldkoosolekul aga otsustamiseks vajalikku kvoorumit ehk 51 protsenti korteriomanikest kohale ei tule, kuulutab valitseja välja korduskoosoleku, mis on osalejate arvust olenemata otsustusvõimeline. See tähendab, et korduskoosolek saab anda valitsejale kui ühistu juhatusele õiguse tööde korraldamiseks.

„Kuna valitseja hakkab täitma juhtorgani rolli, siis valitseja juhib ning esindab korteriühistut juriidilise isikuna,” toonitas Koppe.

Kõigi kortermajade remondifondi raha ja reservkapital ning laenud ja võlad, mis on praegu Haapsalu Linnamajanduse bilansis, kantakse üle uue, tekkinud korteriühistu kontole kohe pärast seda, kui ühistu on juriidilise isikuna registreeritud. Kõik arveldused toimuvad pärast seda otse ühistu pangakontolt. Prognoositav korteriomanike ühisuste (KOÜ-de) laenujääk 1. jaanuari 2018 seisuga on 1 155 000 eurot. Prognoositav KOÜ-de remondifondi jääk (sh reservkapital) on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 863 605 eurot.

Üks muudatus on seaduses varuks ka selliseks puhuks, kui mitme kinnistu peale on moodustatud ühine ühistu. Kui selliselt juhitud kortermajad enne 2018. aasta 1. jaanuari ei esita registripidajale seadusest tulenevat otsust, siis uusaastaööl olemasolev ühistu loetakse lõpetatuks ja tekib seaduse jõustumisel iga kinnisasja korteriomandite valitsemiseks eraldi ühistu. Haapsalus Koppe sõnul selliseid ühistuid ei ole, aga on Uuemõisas.

 

Üks küsimus
Kas kortermaja peaks ise valima ühistu juhatuse?

Vastab korteriühistu Metsa 71 juhatuse esimees Tiit Koppel.

Maja sai Eesti korteriühistute liidu konkursil eriauhinna kategoorias „Läbimõeldud õueruum kõigile põlvkondadele”.

See on küsimus rubriigist „Mis on õnn?“ Igaüks võib oma varaga teha, mida tahab. Eestis on levinud kolm haldusmudelit, mis ei muutu ka uue seadusega: korteriühistu inimesed valitsevad ise oma vara, kasutavad konsultandi abi või ostavad täisteenust. Ma tegin kunagi SWOT analüüsi selle kohta, kui korteriühistu on ise oma vara valitseja. Plusse ja miinuseid siin tegelikult ei ole ja kõik on väga lihtne – mida rohkem ise oma vara valitsejana panustada, seda odavam ja efektiivsem on resultaat. Passiivse omaniku suurem võit tuleb mugavuse arvel ja toob endaga kaasa suuremad kulud ning potentsiaalselt keskpärasemad tulemused. Aga see ei ole automaatselt halb või hea. Majas võivad olla näiteks sellised elanikud, kes on töö ja muu eluga väga hõivatud, ja neil pole ressurssi panustada ühistegevusse ning inimesed on nõus täisteenuse eest maksma. Muidugi tahavad kõik võimalikult odavalt hakkama saada, aga uuringud näitavad, et põhiprobleem pole mitte raha, vaid teadmiste ja oskuste puudumine. Sobivaima valiku tegemine oleneb paljuski inimestest, kes on sama katuse alla elama sattunud.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Keenjusele
Keenjusele

Paljudel ikka Lääne Elu käib ja venelased nagunii ei saa aru. Vaevalt, et see artikkel selgust tõi

linnavalitsusele.
linnavalitsusele.

Kuhu see linnaleht jälle kadunud on? Enne valimisi tegid nii Sukles, kui Karilaid maksumaksja raha eest reklaami, nüüd aga ei viitsi lehega tegeleda. Pangu nad ükskord juba see Parbus tööle. Linnaleht võiks hakata ükskord juba perioodiliselt ilmuma, kas kord kvartalis või. Sealt saaksid nii eestlased, kui ka venelased teada, mis linnavolikogus ja linnavalitsuses toimub.

Keenjus
Keenjus

Nojah, seda küll.

Kahjuks
Kahjuks

need majad, kus on asjalikud eestvedajad ammu ühistud moodustanud. Jäänud on enamuses need majad, kus elavad vanemad ja venekeelsed korteriomanikud. Nende peal Linnamajandus ennast nuumabki ja on hirmul, et nendest ilma ei jää. Täiesti arusaamatuks jääb selle artikli mõte praegu, kui seadusemuudatuseni on üle kahe aasta ja selle aja sees vähemasti kaks üldkoosolekut.

Keenjus
Keenjus

Mõte ju täitsa olemas – näe, inimesed hakkasid kohe kaasa mõtlema.
Üle kahe aasta aega jah, aga kortermajade veskid jahvatavad aeglaselt. Eriti selliste omad, kus ühistut pole ja paljud ei viitsi maja koosolekulegi kohale tulla. Ma võin millegi peale kihla vedada, et mingi osa nende majade elanikest saavad alles nüüd teada, mis üldse toimuma hakkab.

...
...

Kindlasti oli rumalus et linn müüs kõik munitsipaalkorterid ära. Vähemasti üks munitsipaalmaja oleks pidanud ikka jääma.Tallinn ehitam lausa munitsipaalmaju. Kõik ei jõua ega tahagi osta korterit.

jah,jah...
jah,jah...

Pole maja, pole probleemi….

....
....

Kui inimesed ei viitsi või ei jaksa oma suure varanatukese eest majandusasju ajada,sobiks üürikorterite süsteem.Loomulikult ma ei mõtle seda,mis meil siin lokkab.

jussile
jussile

Mida sa hõiskad? Me oma ühisuses oleme sedavõrd rikkad, et suudame rohkem maksma ja oleme seetõttu ka rõõmsamad. Linnavalitsus saab meie raha kasumlikkuse eest endile ka üht-teist lubada, näiteks Suklesele preemiat.

juss
juss

Inimesed! Elan Metsa tänaval, korter on ca 70m2, majas on ühistu, eile tuli oktoobri arve: 88.42€, seal hulgas on maja laen, remondifond, küte jne. Pole ju paha?

Keenjus
Keenjus

No aga tehke mulle vanale lollile selgeks, miks need inimesed siis pole teinud kõikide nende aastate jooksul endale ühistut ja ise oma maja ei majanda?
Minu teada on hinnakirjad avalikud ja kõik saavad võrrelda Linnamajanduse hindu teiste samasuguste firmadega või teha natuke matemaatikat, mis oleks maja korrashoiu hind siis, kui ise asju ajaks.
Minu diagnoos on, et puhas mugavus.
Kui see raha ei läheks linnamajandusele ja kui linnamajandust poleks, oleks turul mõni teine suurem teenusepakkuja ning siis viidaks raha neile.
Ikka peeglisse tuleb vaadata. Kui poleks nõudlust, oleks linnamajandus ammu hingusele läinud.

Keeniusele
Keeniusele

Ega sa vist Haapsalus ela? Kas sa oskad mulle juhatada, kus on linnamajanduse hinnakirjad? Mina tean, et hinnad on varjeeruvad. Ei ole nii, et haldus- ja hoolduskulude m2 hinnad on linnamajanduse valitseja majadel samased. Linnamajandus linnavalitsuse hõlma all tegutseb kui nõukaaja majavalitsus.

XRT
XRT

Linnamajanduse arved on salajased, et teised majad ei saaks teada, kui odavalt võib antud teenust osutada

mulk
mulk

kas siis tuleb odavam se nii nimetatud ühistu tegemine kui isegi oü ei suuda isegi maju korrastada .sest me maksame niigi kütte eest vee eest jne.mis oleks tulemus.sest kellegile on se kasulik.

mulkile
mulkile

Mull, mull, mull…, mida sa öelda tahtsid? Said sa ka aru, milline oli sinu mõtte sisu?

Keeniusele
Keeniusele

Linnamajandus kardab juba heast lobist ilma jääda. Miks muidu selline artikkel ja veel mõista anda, et las kõik jääb vanaviisi , küll juba meie korraldame. Selle asemel et Linnamajanduse töötajaid + nõukogu ülal pidada võiks parem linn aidata korteriühistuid moodustada,teadagi kui see jääb Linnamajanduse teha, siis on see korteriomanikule kordades kallim kui õigus.Või linn võiks üldse majade haldamise haldusfirmadele üle anda .

tohohh
tohohh

Ootan põnevusega seda aega millal, praeguste korteriühisuste liikmetel silmad lahti lähevad. Elan ise korteriühistu majas ja meil on juhatus, on majanõukogu ja kõik toimib oluliselt odavamalt kui minu sõpruskonnal, kes elavad linnamajanduse valitseja võimu all. Küsite loomulikult – kui sa nii tark oled, siis miks sinu sõbrad sama teed ei lähe? Ei lähe seetõttu, et rahval puudub usk igasugustesse muudatustesse ja linnavalitsus, kes peaks nende muudatuste praktilist poolt rohkem tutvustama, lihtsalt ignoreerib oma tegevusetusega seda seadust. Linnavalitsusel ka lihtsam, tegu on lihtsalt varjatu kohaliku maksuga, sest ettevõtte kasum peaks ju kukkuma linnavalitsuse kukrusse.

Mihkel
Mihkel

Korteriomanikud , kes on tegelikud palgamaksjad Linnamajandusele võiksid teada ka palganumbreid. Firma tehti kaheks aga kontoritöötajaid ei jäänud vähemaks.

wpDiscuz