Endine majandusminister Juhan Parts. ARVO TARMULA
Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.
Euroopa Komisjoni teatel peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni (pluss intressid), samuti ei saa ettevõtjale anda täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi.
Estonian Air on jäänud pidevalt kahjumisse juba alates 2006. aastast. Komisjoni uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirjade alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.
„Ettevõtjad peaksid konkureerimisel tuginema jätkusuutlikele ärimudelitele, mitte lootma turul püsimiseks riigi jätkuvale toetusele. Estonian Air sai möödunud viie aasta jooksul riigilt mitu korda toetust, kuid ei teinud vajalikke ümberkorraldusi elujõulisuse taastamiseks. Estonian Airi kunstlik turulhoidmine ei kujutaks endast maksumaksjate raha otstarbekat kasutust, samuti oleks see ebaõiglane konkurentide suhtes, kes peavad hakkama saama ilma sellise toetuseta,” selgitas Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika eest vastutav volinik Margrethe Vestager.
Estonian Air on olnud majandusraskustes mitu aastat. Selle aja jooksul on ta korduvalt saanud toetust riiklike meetmete kaudu. Mõned neist ei kujutanud endast riigiabi, kuid suurem osa andis Estonian Airile põhjendamatu valikulise eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.
Komisjoni uurimine näitas, et riigi osalemine 2,48 miljoni euroga Estonian Airi kapitali suurendamises ja Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna lennujaamale 2,4 miljoni euro eest toimusid 2009. aastal kooskõlas turutingimustega. Seetõttu ei hõlmanud need toimingud riigiabi ELi eeskirjade tähenduses.
Mitu järgnevat meedet andsid Estonian Airile aga valikulise eelise konkurentide ees, mistõttu on sel juhul tegemist riigiabiga Estonian Airile summas 125,6 miljonit eurot (millest 84,9 miljonit on juba välja makstud).
Eelkõige puudutavad need järgmist:
* riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris;
* täiendav riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis);
* riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas ajavahemikus alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini
* riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud täiendavad 40,7 miljonit eurot.
Raskustes olevatele ettevõtjatele antava riigiabi võib heaks kiita vaid juhul, kui meetmed on kooskõlas kehtivates komisjoni suunistes (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) sätestatud tingimustega. Suuniste kohaselt võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel et võrdsetel alustel konkureerida.
Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst. Komisjoni uurimise käigus selgus ka see, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta.
Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air nüüd juba saadud abi (84,9 miljonit eurot pluss intressid) Eesti maksumaksjatele tagasi maksma. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks siseturul.
Taust Estonian Air on Eesti riiklik lennuettevõtja. Alates 2011/2012. aastast on riigi osalus äriühingus olnud 97,34%. Komisjon algatas seoses lennuettevõtja kasuks võetud riiklike toetusmeetmetega kaks põhjalikku uurimist: 2013. aasta veebruaris.
