Haapsalu Veevärk võtab eurotoetustest viimast

Haapsalu Veevärk tahab viimase eurotoetuse abil võimalikult palju vanu torustikke ja seadmeid välja vahetada. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu Veevärgi projektijuht Neeme Püss viimistleb viimast suurt rahataotlust, et küsida KIKilt tuge 3,6 miljonit eurot maksvale torustikuvahetusele.

„Töö maht on suur,” ütles Haapsalu Veevärgi projektijuht Neeme Püss. Veevärk tahab Haapsalus ja Uuemõisas välja vahetada 13 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning kõpitseda pisut Haapsalu linna puhastusseadmeid – vahetada välja 15 aastat vanad pumbad ja võreseadmed. Selleks kõigeks kulub 3,6 miljonit eurot, millest 85% on ühtekuuluvusfondi toetus. See on viimane võimalus mitu aastat toiminud ühtekuuluvusfondist euroraha saada. „Tahame kõik haiged kohad toetusega ära teha,” ütles Püss. „Eks midagi jää ikka veel teha, aga kollektorid ja põhisurvetorustiku püüame korda teha.”

Püss lootis novembri alguses taotluse ära saata. Siis on umbes kaks kuud ootamist, enne kui vastus tuleb. Kui vastus on positiivne, jagub suuremat ehitamist kaheks aastaks, ajakava on 2016–2017. „Need on viimaste aastate suurimad torustikutööd,” ütles Püss. Uuemõisas pannakse uus vee- ja kanalisatsioonitorustik Tehnika ja Pähkli tänavale ning Linna teele. Töösse läheb Kastani tänava kollektor Selveri juures. Tallinna maanteel saavad kaks elamut võimaluse liituda ühisveevärgiga. Haapsalus tuleb suurem kaevamine vanalinnas, sh Lossiplatsil, Rüütli ja Supeluse tänaval. Õpetaja tänav saab uue veetoru, töid tehakse ka Lahe ja Kalda tänaval. Välja vahetatakse vanad, 1950. aastaist pärit torud. Uus torustik vähendab avariitöö mahtu ja veelekkeid.
Ehitatakse ka uusi liitumispunkte: 6 veevärgi ja 8 kanalisatsiooni tarvis.

Püssi sõnul püüab Veevärk kaevata tänavaid üles nii vähe kui võimalik ja kasutada rohkem kinnist meetodit. „Tänavu näiteks rekonstrueeriti Mulla ja Kuuse tänaval paar kilomeetrit torustikku nii, et inimesed ei saanud arugi,” ütles Püss.

Kahel viimasel aastal on Veevärk ühtekuuluvusfondist saadud 1,6 miljoni euroga parandanud Taebla, Risti, Haapsalu ja Linnamäe veevärki ning kanalisatsiooni. Veevärgi nõukogu esimees, Haapsalu linna finantsjuht Martin Schwindt ütles, et praegu saab veel investeerida eurotoetuste abil, kuid 2020. aastast Euroopa Liit enam veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist ei toeta. Siis tuleb ettevõttel teha investeeringud juba täies ulatuses oma rahaga ja sellisel juhul on mõju vee hinnale palju suurem. „Suured investeeringud mõjutavad ka vee hinda,” ütles Schwindt.

Vee ja kanalisatsiooni hind tõusis Haapsalus viimati mullu 1. augustist. Vee hind tõusis siis 12 ja kanalisatsioon 21 senti. Schwindt ütles, et ettevõtte strateegia kohaselt peaks järgmine hinnatõus tulema pärast investeerimisprojekti lõppu 2018. Hinnatõus tuleb umbes niisama suur kui mullu.