Haapsalu üks ilusamaid puitmaju ootab oma saatust. Foto: Arvo Tarmula
Päästeameti hinnangul võivad kaks Haapsalu vanalinna maja möödakäijaile sõna otseses mõttes kaela variseda.
„See on tõeline Haapsalu pärl. Küll Padu võiks sellest rääkida,” ütleb Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula ja hakkab silmade särades pildistama Suur-Lossi 17 hoone fassaadi puitpitse, karniise ja sambaid.
Kunagine Haapsalu tuntud muinsuskaitsja ja arhitekt Tõnis Padu ei saa paraku enam midagi rääkida ja Suur-Lossi 17 majastki pole enam suurt midagi järel peale filigraansete puitpitside räämas fassaadil. Võsastunud õue poolt on hoone põlenud, mustunud seinapalgid ja sarikad risakil.
Hiljaaegu on päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli juhtivinspektor Piret Sarapuu maja üle vaadanud, selle varisemisohtlikuks tunnistanud ja saatnud linnale märgukirja. Muu hulgas seisab kirjas, et kui maja variseb, ohustab see tänaval kõndijate elu ja tervist. Hoone näib tõepoolest väljapoole kummuvat, nagu hakkaks tasapisi kitsukesele kõnniteele valguma.
Päästeamet on tunnistanud varisemisohtlikuks ka Sadama 2 kahekorruselise puitmaja. Mõlemad hooned, Suur-Lossi 17 ja Sadama 2, on juba aastaid seisnud tühjalt, plank ümber, värav tabas, aknad-uksed laudadega kinni löödud ja õu võssa kasvanud.
Sadama 2 korsten on küll õue poole kaldu, aga mine tea, kuhu võib kukkuda. Kui Sadama 2 majal piisaks esialgu korstna mahavõtmisest, siis Suur-Lossi 17 tuleks Sarapuu sõnul lammutada. „Üritame ise omanikega rääkida ja ootame ka linna vastust, kas neil on midagi võimalik teha,” ütleb Sarapuu.
„Tuttavad majad mõlemad,” nendib Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman, kes kuuleb linnale saadetud märgukirjast Lääne Elu käest.
Vikmani sõnul on linn mõlema hoone omanikuga sagedasti suhelnud. Linnavalitsus saab nõuda, et õu ja aknad-uksed oleksid suletud, et kodutud ja poisikesed ei saaks seal pahandust teha, ja tänav oleks ohutu, et midagi kaela ei kukuks. Suur-Lossi 17 kohta on linn teinud omanikule muu hulgas ka ettepaneku maja lammutada. Sadama 2 majal, mis otse tänavale valguma ei hakka, on linn palunud aeg-ajalt lahti muugitud uksed-aknad taas sulgeda ja seda on omanik ka teinud.
Kolmapäeval ei pääsenud tõepoolest ühestki uksest-aknast sisse, küll aga leidus Sadama 2 kõrges võrkaias varjatud auk, kust pääses õue peale. Seal avanes sootuks teistsugune vaatepilt. Risakil abihoonesse pääses vabalt. Madratsi ja muu hoones vedeleva kraami järgi tundus seal olevat juba mõnda aega elatud-magatud.
„Ärimeeste asi, ütlevad, et teevad hädapärase, aga majadega ei olevat tark midagi ette võtta. Majandusseis olevat selline,” ütleb Vikman.
Päästeameti märgukirja kohta ütleb Vikman, kui on sellega lõpuks tutvunud, et esialgu ei võta linn midagi ette. Sundvõõrandamist ei ole kaalutud. „Minu teada pole terves riigis seda tehtud,” ütleb Vikman.
Selle kohta, kes ja kas üldse hakkab midagi ette võtma, ütleb Vikman, et tuleb oodata. Varisemisohtlikud hooned, kui omanik ise mitte midagi ei tee, jäävat kolme instantsi töövaldkonda: järelevalvet võiksid teostada peale päästeameti ka tehnilise järelevalve amet ja kohalik omavalitsus. Päästeamet juhib märgukirjas Haapsalu linna tähelepanu sellele, et ehitusseadustiku paragrahvi 130 lõike 1 järgi teostab majade üle riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus. Haapsalu linn omakorda on saatnud kirja tehnilise järelevalve ametile, sest majade üle riikliku järelevalve teostamine on sama seaduse sama paragrahvi lõike 3 järgi hoopis tehnilise järelevalve ameti kohus. Vikman ei oska edasise kohta midagi öelda, kui on saanud ametist vastuse.
„Palli loopimine käib,” nendib Vikman ja lisab, et eks tule ikka omanikke suruda: lõplik vastutus lasub ju omanikul.
Loe pikemalt Lääne Elu paberlehest.
pea vastu sõber homse hommikuni…
Kübe või maja?
Kohutavad valud on sees jah. Õlut on vaja aga pension on otsas.
See kunagi kaunis maja on ju kunagise Tallinna klaasivabrikandi Lorupi maja olnud.Minu lapsepõlvekodu naabruses ja nähtud ka aegu,kus inimesed sees elasid,kuigi kaunidust selle maja õuel eriti näinud ei ole, vaid vanavanemate jutu järgi tean sellest kaunidusest.Hr.Vikmani ütlust mööda pole Eestis tema teadaolevalt ühtki maja sundvõõrandatud ,aga Pärnus siiski tean linna jalutustänaval -Rüütli tn.kaua inetuna seisnud hoonet,milles omal ajal oli tuntud kohvik ja kultuurimaja.See hoone kuulus kellelegi Lüübekis elavale inimesele ja see hoone sai sundvõõrandatud ja nüüd on seal küll Kungla Kaubamaja nimeline hoone.Haapsalus muidugi ei peaks seal olema kaubamaja,vaid kui inimesed ei hooli hoone arh.väärtusest ja taastamine pole võimalik,siis lammutada,et… Loe rohkem »
Kui teil ei ole midagi asjalikku õelda siis olge vait. Jubedad valud on sees, saaks ainult teisi inimesi laimata ja halvustada.
Küll me sisse pääseme kui tahame. Ei takista meid ettelöödud lauad ega muud.
Aga too inspektor pildil tal paras mähkmeid vahetada.
Kahtlen, kas selle kena blond naise silmad selle maja taastamist üldse näevad.
haapsalu tuleks ultse suuremaks ehitada,majad uksteise otsas kinni ehitatud
Tänasel päeval hindab hoonete varisemisohtlikkust tuleohutuskontrolli inspektor? On selleks ikka pädevust?
Mina tavalise linnakodanikuna ütlen ka, et see maja on ohtlik inimestele ja ilmselgelt tuleb midagi rutusti ette võtta, et õnnetus juhtuma ei hakkaks.
on sel vahet, kes seda hindab. Kui oled korra sealt kõnniteed pidi mööda jalutanud, siis saad aru milline õhupalli efekt seal hetkel on, mis ainult nõela ootab. Isegi juba aastaid mõelnud, miks keegi midagi ette ei võta. Alati ei ole vaja õnnetust, et keegi midagi liigutama hakkaks.
Paistab nii, et need kes ise asjast eriti ei mõika, just need kõige suuremad ,,spetsialistid´´ ongi. Näitena Superstaari saate läbinud on kõik justkui 9 ametiga hunt kriimsilmad, kes sobivad automaatselt nii telesaateid juhtima kui ettevõtete juhi kohale vaatamata sellele, et omal on isegi keskkool veel lõpetamata. Nii et millest siin üldse veel rääkida. See ju Eesti!