Meil on vaja ühist teekaarti – kokkulepet, mis aitab hoida Euroopa tegelikku ühtsust ning sellega koos seista ka Eesti huvide eest.
President Lennart Meri oli ettenägelik riigimees, kes ütles 2011. aastal riigikogu kõnetoolist: „Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased, ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku ja teised neavad meie oludesse, millel ei saagi olla tulevikku.”
Euroopat on tabanud Teise maailmasõja järgne suurim põgenikelaine. See ei jäta puutumata ka Eestit, sest oleme osa Euroopast. Me mäletame ka neid aegu, kui Eestisse toodi meie arvamust küsimata sisse sadu tuhandeid inimesi, kes ei osanud meie keelt ega pidanud meie kommetest. Need jäljed on meie ühiskonnas veel tänagi, kuid sügavamad jäljed on meie meeltes. Seepärast on arusaadav, miks ei ole meie inimesed valmis avasüli immigratsioonilainele vastu minema.
Rahva ettevaatlik reaktsioon ei ole mitte viha, vaid see on alalhoiuinstinkt. Vale tee on hakata kohut mõistma, kes on õigem eurooplane ja kes on suurem eestlane, kes armastab rohkem pagulasi või kes neid rohkem neab. Lahendus ei seisne ju selles. Lahendus seisneb selles, kuidas me väikese rahvana sellest suurest segaduste ajast läbi tuleme nii, et säilitaksime oma väärikuse ja rahva ühtsuse.
Praegu istume ka ise Euroopas selle laua taga, kus otsuseid tehakse. Peame julgema välja öelda, mida me mõtleme nii Eestis kui ka Euroopas. Islamiriigi ja al-Assadi terrori eest on kodudest lahkunud ligi 12 miljonit inimest, kellel ei olegi lootust lähiajal koju tagasi pöörduda. Sõjapõgenikele lisaks on liikvele läinud ka suur hulk majanduspõgenikke, kes otsivad paremat elu Euroopas. Schengeni välispiirid ei pea, inimkaubandus on kontrollimatu, Junckeri ja Merkeli retoorika pagulaskriisis on olnud pehmelt öeldes vastuoluline, see on tekitanud ootusi ja lootusi, et Euroopa on võimeline kõiki põgenikke vastu võtma.
Tulemuseks on see, mida ei oodatud. Peale Kreeka ja Itaalia on immigrantidest tulvil ka teised Euroopa riigid. Euroopa riigid kehtestavad omavahelisi piirikontrolle, mis on väga kaugel sellest ühtse Euroopa ideest, mille eest me oleme seisnud. Peame ka ausalt ütlema, et Euroopa Komisjoni plaan rakendada Euroopa-sisene pagulaste ümberjagamise mehhanism ei ole lahendus Süüria põgenike probleemile. See ei ole lahendus nendele 12 miljonile inimesele, kes on sõja eest põgenemas oma kodudest. Neid inimesi aitab Lääne reaalne sekkumine stabiilsuse saavutamiseks ning tegelik, mastaapne abi piirkonna pagulaslaagrites.
Pagulaste ümberpaigutamine on Euroopa-sisene solidaarsusakt, millega leevendatakse mõne riigi migratsioonikoormust. Nii tulebki sellesse suhtuda ja sellest ka ausalt rääkida.
Viimaste kuude jooksul on Eesti valmistunud põgenike vastuvõtuks. Selle aluseks on selge põhimõte, et siia saabunud inimesed oleksid motiveeritud kohanema, õppima selgeks eesti keele, asuma tööle ning austama meie kultuuri ja kombeid. See on meie ja eelkõige nende inimeste tahe ja huvi, kes siia tulevad, sest Eesti on selline riik, kus räägitakse salakeelt, milleks on eesti keel.
Meie eksperdid kontrollivad inimeste tausta Itaalias ja Kreekas, vastav leping on Itaaliaga ka alla kirjutatud. Me soovime vastu võtta sõjapõgenikke. Me soovime vastu võtta peresid. See kõik on meie uus olukord. Kindlasti tuleb ette probleeme, aga me peame olema valmis neid lahendama käigult õppides.
Eestil peab olema ka laiem migratsioonipoliitika tegevusplaan. 12 ettepanekut, et kujundada ühine pagulaspoliitika. Esiteks, Eesti peab jätkama konservatiivset immigratsiooni keele ja kodakondsuspoliitikat. Konservatiivne rändepoliitika tähendab seda, et me soodustame nende inimeste Eestisse elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama Eesti arengusse ja kes aitavad kasvatada meie majandust. Soodustame ennekõike kvalifitseeritud tööjõu saabumist Eestisse, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda Eesti ettevõtjad vajavad. Teisalt on vaja ära hoida nende inimeste Eestisse tulemine, kes tulevad siia halbade kavatsustega ja on ohuks riigi julgeolekule või sotsiaalsele toimimisele. Tuletan meelde, et aastaid kehtib Eestis ka sisserände piirarv, mis on igati mõistlik hoob rändepoliitika teadlikuks juhtimiseks.
Teiseks, Euroopa Liidule ja Eestile on elutähtis rakendada kõik jõud migratsioonikriisi algpõhjuste tervendamiseks, eeskätt Süürias. Kolmandaks, Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni välispiiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja siia illegaalselt saabunud majandusimmigrandid. Neljandaks, Euroopa Liidu aluslepingu järgi kuulub sisepoliitika iga liikmesriigi kompetentsi. Peab säilima liikmesriikide iseotsustamise õigus immigratsioonipoliitika üle, mis peab silmas nii liikmesriikide suveräänsust kui ka omavahelist solidaarsust. Euroopa Komisjonil ei ole pädevust ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatselt immigrantide laialijagamise mehhanismi. Viiendaks, lähiajaloos pretsedenditu ulatusega rändekriis vajab Euroopa Liidult otsustavat panustamist rändekriisi põhjuste lahendamisse. Muutunud olukord nõuab Euroopa Liidult aastatel 2013–2020 finantsperspektiivi ülevaatamist ning võimaluse loomist suunata Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendeid pagulaskriisi mõjude leevendamiseks. Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon teeb vastava algatuse. Kuuendaks, Eesti peab oma riigis kehtestama juba ettenähtud immigratsioonikvoodile lisaks ka vabatahtlikul alusel ümberpaigutatavate ja ümberasustatavatele pagulastele vastuvõtmise piirarvu. Piirarvu seadmisel on oluline tingimus Eesti võimekus saada hakkama ümberasustatavate ja ümberpaigutatavate pagulastega. See annab meile kindluse, kus asub meie suutlikkuse piir pagulaste ümberjagamise protsessis. See peab olema meie ühine otsus, ilma igasuguse populismi ja päevapoliitikata.
Seitsmendaks, Eesti peab oma riigis kehtestama nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sellesarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasemel ja selles suhtes on ka Euroopa Komisjon oma ettepaneku teinud. Kaheksandaks, Eesti peab tagama reaalse piirikontrolli võimekuse Euroopa Liidu välispiiril, Eesti peab olema valmis teostama ajutist piirikontrolli ka Euroopa Liidu sisepiiridel, kui selleks vajadus tekib.
Üheksandaks, Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud isikud peavad läbima kohanemisprogrammi. Nad peavad omandama kahe aasta jooksul eesti keele tasemel, millega on võimalik Eestis hakkama saama. Kümnendaks, õigusliku kaitse saanud isikud saavad aastase elamisloa. Elamisloa pikendamise menetluses võetakse arvesse keeleõpe ja kohanemisprogrammides tulemuslik osalemine, samuti see, kuidas nad on austanud meie õiguskorda.
Üheteistkümnendaks, Eesti peab aegsasti kehtestama seadusandliku regulatsiooni, et tagada meie kultuuriruumi, turvalisuse ja tavade järgimine. Ma pean siin silmas avalikus ruumis näokatete kandmise keeldu, naiste ümberlõikamise ja sundabielude teemat. Kaheteistkümnendaks, õigusliku kaitse saanud isikud saadetakse pärast nende kodumaal stabiilsuse saabumist nende elukohta tagasi.
Kaksteist ettepanekut on selleks, et arutelu jätkata. Me peame seda arutelu pidama kainet mõistust, tervet arusaamist meeles pidades. Ma loodan, et me suudame anda oma panuse Euroopas põgenikelainega toimetulekusse, kuid kõige olulisem on, et me oleksime ühtsed.
Et me suudaksime aidata neid inimesi, kes tegelikult abi vajavad, ja selle kõige sees jääma inimlikuks, usaldama üksteist, ja tuleb meeles pidada, et me peame hoolima Eestist ja Euroopast.
Kõne riigikogus 13. oktoobril 2015 Eesti migratsioonipoliitika arutelul, avaldame lühendatult.
Margus Tsahkna
sotsiaalkaitseminister, IRL
Täiesti nõus uskmatu Toomasega ja lisaks tahaks teada, mitu peret Margus Tsahkna enda juurde ja enda hoole alla elama võtab. Tsahkna tänane jutt Anu saates oli ikka totruse tipp! Kui Tsahka tahab, siis las võtab ja majutab ja hajutab neid Tallinnas, mitte ääremaadel külades. Ei, ei ja veel kord ei!
väga hästi öeldud 🙂
Kui istud valitsuses kes ei ole võimeline otsustama kuidas seadlusandlust kohendada sest Brüsselist pole ju lubavat käsku tulnud siis maakonnalehes pole ka mõtet …… !
Schengeni piir kinni, aga meil pole ju piirivalvet. Siit täiendus, kohe luua uuesti piirivalve. Hää eeskuju on Soomest kohe võtta. Teine täiendus – kui elamisluba ei saa pikendada, siis seadused, mille alusel saab kohe Eestist välja ja tagasi saata.
eeskätt tuleb kiiremas korras oma rahva huvides ratifitseerida brüsselis euroopa sotsiaalharta kõik punktid , mis puudutavad meie rahva sotsiaalseid garantiisi ja heaolu omal maal, sh. õigust väärikalt vananeda, st. saada õiglast ja võrdväärset pensioni mis on võrreldav teiste EL maadega,( va. meiesuguste paariamaadega) ja lõpetada võõrastele pidev nänni jagamine,
kolmeteistkümnendaks. valitsus peab langetama otsuse, kas võtame vastu shiite või sunniite. Nendevaheline lahkheli tekkis peale Mohhamedi surma ca 1350 aastat tagasi ja ei ole ette näha, et enne järgmist 1350 aastat see vaie lahendataks muidu, kui sõjalisel teel. Et tulevikus vältida kodusõda ja konflikte naaberriikidega, peaksime orienteeruma samale kogukonnale Soome, Läti, Leedu ja Venemaaga.