Ilze Vilskerste Lätist, Kolkast (vasakult), Karin Åström Gotlandilt ja Marika Mann Matsalust tahavd ühiselt edendada linnuturismi Läänemeremaades. Foto Arvo Tarmula
Ettevõtja Marika Mann valmistab ette rahvusvahelist projekti, mis tooks loodusturismi arendamiseks Läänemaale kuni miljon eurot, mille eest rajataks nii vaatlusonne kui ka meelitataks siia linnuturiste.
Miljoniprojekt koosneb mitmest osast, muu hulgas on kaasatud põllumajandus- ja tehnikaülikooli teadlased, aga ka partnerid Lätist ja Rootsist. Kui projekt õnnestub, hakkavad Läänemaale voorima Ameerika ja Jaapani linnuturistid, kes vaatlusonnis kõhutamise järel otsivad majatust hotellides ja kõhutäidet restoranidest.
Puudu on varjeonnid
Plaanitava projekti kõige käegakatsutavam osa oleks vaatlusvarjeonnide rajamine linnuvaatlejatele ja fotograafidele. Ka soetataks binokleid ja vaatetorusid ning kergemaid paate Suitsu ja Kasari jõele, millel saaks kasutada juba olemasolevaid elektrimootoreid.
Peamiselt Euroopa linnu- ja loodusturiste võõrustav Mann ütles, et kui torne ja vaateplatvorme Matsalus on, siis teatud linde on parem hoopis parem jälgida maapinna lähedal. „Eestis puudub fotovarjete võrgustik. Igal aastal saame nende kohta kümneid küsimisi, aga pean vastama, et varjeid ei ole,” lisas ta. Varjed ja paadid antaks hiljem opereerida neist huvitatud organisatsioonidele ja ettevõtjaile.
Olulisimaks peab Mann aga seda, et projektiraha saab kasutada turunduseks ja nii on kolme riigiga ühiselt võimalik minna end tutvustama ka Euroopast kaugemale. „Kui Euroopas on loodusturismis esikohal inglased, siis maailmas jaapanlased ja ameeriklased,” ütles ta. „Kui saab kolmes riigis ühel tasemel teenuse välja arendada, saaks seda müüa ka Euroopast kaugemale – üksi me Ameerika turule minna ei suuda,” lisas kogemustega turismiettevõtja.
Meie loodusturismivõimaluste tutvustamine maailmas tooks kasu kohalikele ettevõtjatele. „Tahaks anda Matsalu ja Läänemaa piirkonna ettevõtjatele õnge,” ütles Mann.
„Võib-olla on ettevõtjail vaja teatud asju natuke muuta – koduleht tööle panna, majutusvõimalustesse investeerida –, ja kliendid hakkavad tulema,” tõi Mann näiteks.
Linnud ühendavad
Projekti partnerid on Näsholmeni ühing (Föreningen Näsholmen) Lõuna-Gotlandilt ja Läti loodusturismifirma Dabas Tures. Kolme piirkonda ühendab arktiliste lindude ränne. „Meil on ühed ja samad linnud, kellest osa liigub rändel üle Gotlandi, teised aga Läti ja Eesti ranniku kaudu,” kirjeldas Mann.
Kuigi kolme piirkonna peamised tegevused projektis on sarnased, on igal pool ka oma spetsiifika. Näiteks kui Matsalus on linnuvaatlus- ja loodusharidusvõimalused üsna head, siis lätlased ja rootslased on veel sammuke taga.
Rootsi ja Läti partnerid käisid eelmisel nädalal Eestis oludega tutvumas. Eelmisel reedel Haapsalu linnuvaatlustorni väisanud Karin Åström Gotlandilt selgitas, et Näsholmen oli veel hiljuti kinnine piirkond, kuhu tavainimesed ei pääsenudki. Nüüd on seda küll avastama hakatud, kuid veel mitte linnuvaatlejate poolt.
Sarnane olukord on ka Lätis Kolka neemel. Ilze Vilserste sõnul on Kolka küll populaarne puhkusekoht, kuid linnuvaatluspaigana veel teadvustamata. Nii tunnevad Gotlandi ja Läti partnerid peale vaatlusonnide puudust looduskeskusest.
Projekti ühistegevusena peaks sündima rändnäitus, mis annab ülevaate arktiliste veelindude rändeteekonnast ja peatuskohtadest. „Näitus peaks olema nutikas ja põnev, samuti lihtsalt kokku-lahti pakitav ja liigutatav,” kirjeldas Mann. Ta lisas, et Tallinna tehnikaülikool on kinnitanud oma huvi näituse lahenduse väljatöötamiseks ja projektis osalemiseks.
Mann peab projekti esitama Euroopa Regionalarengufondi allfondi Interreg 23. oktoobriks. Tal endal tuleb leida 60–70 000 eurot, mis on tema osa omaosalus. Mannile kuuluva MTÜ Loodusturismikeskuse eelarve Interregi projektis oleks 500 000 eurot.
Marika Mann on tegija sõna otses mõttes. Tegelikult peaks selliseid visiooni ja suure teotahtega inimesi enam toetama. Kasvõi hea sõnaga. Elus paraku üritatakse eest ära minejat kõigi vahenditega tagasi, nö. liinile tagasi tõmmata.
Soovin, et sul läheksid kõik su “utoopilised” plaanid ellu.
Tänan, Marget!
Ettevõtja Marika Mann (Kumari reisid OÜ vist) soovib esitada taotluse Euroopa Regionaalarengufondi läbi MTÜ Loodusturismikeskuse, kes peab omalt poolt panema projekti 60–70 000 eurot.
Kus saab MTÜ sellise raha? OÜ-lt tõenäoliselt.
Probleemi ju pole, aga ohumärk oleks kõigile teistele loodusturismiettevõtetele fraas “Varjed ja paadid antaks hiljem opereerida neist huvitatud organisatsioonidele ja ettevõtjaile.” Kas Marika Mannile kuuluv ettevõte annab ilma konkursita õiguse kasutada enda OÜ-le vastutasuks omaosaluse eest? Huvide konflikt.
Et lugejaid sinu anonüümne (minu jaoks argpükslik) postitus ei eksitaks – Kumari Reisid OÜ-l ei ole huvi varjeid omada. Osaühingul on huvi seda teenust edasi müüa e. siis varjeteomaniuks saavad ikka teised ettevõtjad. Kuna osaühingule tuleb mujalt maailmast tihti päringuid fotovarjete rentimise kohta ja kuna mitte keegi siiani ei ole seda teenust soovinud hakata pakkuma, siis otsustasin kodanikuna ise ohjad haarata… Ehitame need varjed valmis ja samaaegselt otsime huvilisi, kes nende eest hoolitsema hakkavad ja selle eest ise raha sisse kasseerivad (elatist teenivad). MTÜ Loodusturismikeskus on kodanikualgatuse korras ellukutsutud organisatsioon eesmärgiga teha loodusturismis ära neid asju, mida “arendajad” teha ei… Loe rohkem »
Väga hea. Soovin edu idee realiseerimisel! Lihtsalt ei tahaks hiljem näha olukorda, kus MTÜ rendib ruume ainult ühele OÜ-le ja teised turismiettevõtted võivad suu puhtaks pühkida või peavad teised sama teenuse eest MTÜ-le rohkem tasuma kui konkreetne OÜ. Meedias aga saaks OÜ uhkeldada, et tema tegi ja annab tööd.
Lihtsalt räägin teiste turismiettevõtete eest. Isiklik seos turismisektoriga puudub.
Tubli, Marika Mann! Hea lugeda, et professionaalsed tegutsejad meil nii tublid on. Päris tegija, kohe näha!
Kohati nõus eelkõnelejaga- et inimesed kes sageli pandud ametnikena mingit valdkonda edendama ja arendama, tegelevad sisutühjade seminaride ja arutelude korraldamisega ja siseringi tiitlite jagamisega, selle asemel et päris asju teha. Aga mitte alati, ka ametnike hulgas on päris tegijaid, Minu arvates võiks nad ka rohkem tuge pakkuda sellistele inimestele nagu Marika Mann, aidata reaalselt projekte kirjutada jne.
istutakse oma kabinettides,peetakse uhkeid seminare või jagatakse tiitleid.Aga tegelikult see nö.must töö,mille tulemusena meile ka turiste rohkem tuleks on kuidagi seisma jäänud.Nii et vähem seda näitlikku ilu ja rohkem sisu.
Edu! Ehk õnnestubki. Millega küll täidavad päeva riigi seatud turismiedendajad? Kui kaua jätkatakse kahaneva ostujõuga venkude siia meelitamisega või riigisisese ninnuti-nännutiga? Valdkond vedeleb maas, pädevus puudub ja abi ei küsita, nõrk. Meie loodusväärtustest osatakse hästi targutada kuid tegu puudub, seltsimehed.