Peremeest ootav koer varjupaigas. Foto: Arhiiv
Lihula vallavalitsuse pressiesindaja Kristi Märk ütles, et muudatused lemmikloomade pidamise eeskirja tehakse järgmisel volikogu istungil septembri lõpus.
Pühapäeval pälvis meedias tähelepanu artikkel, milles seisis, et Lihula vallas kehtiv lemmikloomade pidamise eeskiri on vastuolus seadusega.
Määruses seisneb, et järelevalveta või hulkuv koer, kes ründab inimesi või loomi ja keda ei ole võimalik kinni püüda, hukatakse. Samuti lubab valla määrus koera hukata lühema kui 14 päeva jooksul alates loomaomaniku kindlaks tegemisest ning lubab agressiivselt käituva koera kohe hukata ilma, et teda püütaks kinni ning paigutataks varjupaika omaniku leidmiseni.
Loomakaitseseaduse kohaselt tuleb omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomad kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Eesti loomakaitse selts palus seetõttu õiguskantsleril kohustada Lihula vallavalitsust viima määrus kooskõlla loomakaitseseaduse ja valitsuse määruse sätetega, mis käsitleb loomade püüdmise ja hukkamise korda.
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos kinnitas, et tegu on kunagi ammu vastu võetud eeskirjaga.
Lihula vallasekretär Ermil Miggur lisas, et jutt käib Lihula vallavolikogu 2003. aastal vastu võetud määrusest, mis sätestas koerte ja kasside pidamise Lihula vallas.
Määrus on paraku 12 aastat vana ja seadusele jalgu jäänud. „Loomulikult peaks ka see määrus korras olema, sel pole mingit vabandust, ning viime selle esimesel võimalusel seadusega kooskõlla,” vahendas Märk Migguri sõnu.
Kõik senised vähesed juhtumid, kus Lihula vallas on hulkuvate loomadega tegemist olnud, on lahendatud seaduspäraselt ja ühtegi looma julmalt koheldud ei ole, kinnitas Miggur.
„Meile jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud Eesti loomakaitse selts otse meie poole või miks inimene, kes mure Eesti loomakaitse seltsile edastas, sellest valda ei teavitanud,” imestas Miggur.
Kui kellelegi jääb Lihula valla mis tahes määrusest silma mõni ilmne vastuolu, mille üle ta muret tunneb, võib meile sellest julgelt teada anda, misjärel viga parandatakse. Otsene suhtlus ja koostöö on palju kiirem ja efektiivsem viis asja lahendada, selgitas Miggur.
Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar kinnitas Lääne Elule, et Lihula puhul teavitas neid tähelepanelik kodanik. „Eksimusi lemmikloomade pidamise eeskirja ja seaduse vahel ikka esineb, kuid nii ränki nagu konkreetse juhtumi puhul, on harva,” nentis Moosaar.
Moosaare sõnul on positiivne, et Lihula valla esindaja oli loomakaitse seltsiga probleemi ilmnedes ühendust võtnud ja näidanud üles suurt huvi seadusega vastuolus eeskirja tühistamiseks.