Lugenud Liina Põllu artiklit „Võimla ei ole Haapsalu hariduse põhiküsimus”, tekkis küsimus, kas kehaline kasvatus polegi mitte üks programmilisi aineid. Praegu on programmis kaks tundi kehalist kasvatust nädalas, kuid needki peetakse aja kokkuhoiu mõttes koos, seega on ainult tund nädalas kahe akadeemilise tunni ulatuses. Tegelikult peaks inimese tervise huvides olema kehalise kasvatuse tunde nädalas vähemalt kolm-neli, nagu on mitmes arenenud riigis. Tundide arvu suurendamise poolt olid kõik kehalise kasvatuse õpetajad, kellega sel teemal vestlesin.
Noormeeste tervislik seisund vajaks parandamist, kui juba pool noormeestest ei saa läbi arstlikust kontrollist sõjaväeteenistusse astumiseks. Et ajateenijate arv täis saada, vähendatakse pidevalt normide raskusastet. Seega on kehalise arengu küsimus üleriigiline probleem, mis ei olene sugugi mitte ainult kohalikest otsustajaist. Küsimus pidi jääma suuresti finantside leidmise taha. Võimalik, et ka tahtmise taha parandada rahva tervislikku seisukorda. Noormeeste asjus võib küsimuse seada ka nii: kas me vajame tõhusaid riigi kaitsjaid või mitte?
Põld väidab, et linnale pole rohkem võimlaid vaja. Ometi soovitakse teha spordihoonele juurdeehitis vehklejate tarbeks ehk siis uus võimla. Arvan, et selline mõttekäik on ühe inimese propagandatöö vili, mille õnge on Haapsalu linnavalitsuse juhtivad töötajad läinud. Tegelikult oleks võimalik vehklejate probleemid lahendada kooli võimla baasil, nagu on olnud senini, parandades vaid asjaomast sisustust.
Paratamatult tekib küsimus, kuhu jäi lubadus järgmise etapina rajada spordihoonesse 200 m ringrada vastupidavusala harrastajaile, mis on talvel eriti vajalik. Läänemaa noortevõistkonnad on vabariigis korduvalt võitnud medaleid, Balti matšid k.a. Sel suvel võideti Eesti noorte meistrivõistlustel 9 medalit, talvel 3.
Aula ei sobi kehalise kasvatuse tundideks kindlasti mitte. Ta peaks jääma kultuuriüritustele. Seega peame kultuuri peale samuti mõtlema, sest ka selleks on ruume vaja.
Näiteid inimeste vaimse ja füüsilise võime seosest. Kõige tähtsam on laste tervis, kui soovime ka teistes õppeainetes edasiminekut näha. Üldjuhul on vaimne ja füüsiline võime omavahel tihetalt seotud, mida on ammu tõestatud. Mõned näited. Kõik USA presidendid on tegelnud oma füüsise säilitamisega ja läbinud päevas piisavalt kilomeetreid joostes. Ka Eestis on arvukalt näiteid spordi kasulikkusest karjäärile. Värske näide on Eesti 7kordne sulgpallimeister, meie uueks välisministriks kinnitatud Marina Kaljurand. Eriti ilmekas on kultuuril seos spordiga. Laulmise maailmanimel Elvis Presleyl oli must vöö karates. Eesti muusikud on noorpõlves enamikus olnud seotud spordiga. Peeter Saul ja Eri Klas olid noorpõlves tuntud poksijad, Sauli abikaasa Heli Lääts oli kõrgushüppaja, Anne Veski oli Eesti noorte paremikku kuulunud lauatennisemängija. Neid näiteid võiks tuua hulgi.
Seega peaksid Haapsalu linnajuhid ülalnimetatut arvestama ja leidma võimalusi laste kehaliste võimete parandamiseks, mitte halvendamiseks.
Uus võimla on koolile vajalik. 300 meetrit koolist spordibaasi pole mingi vahemaa, aga teeületuse turvalisuse kõrval peame arvestama sedagi, et talvel higiselt välja jooksnud lapsed on tihtilugu haigestunud (eriti kehtib see kohusetundlike laste kohta). Selle kohta on näiteid, kuid jätan nende laste nimed enda teada.
Küsimus on selleski, et varsti jätkub Haapsalus lapsi põhikooli ainult ühe kooli jagu. Ilmselt tuleks mõelda ka linna algkooli ületoomisele. Seega oleks linnale tulevikus ilmtingimata vaja korralikku koolivõimlat.
Kindlasti erineb 21. sajandi õpetamisviis varasemast, kuid eelkõige on vaja mõelda laste tervisele, olgu see siis füüsiline või vaimne. Linnavalitsus ei peaks mitte ainult pakkuma võimalusi külastada AHHAA keskust ja muid suurepäraseid ettevõtmisi, vaid ka leidma võimalusi suurendada kooli kehalise kasvatuse tundide arvu kas või seniseid tunde eraldi pidades.