35

Liina Põld: Võimla ei ole Haapsalu hariduse põhiküsimus

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Liina PõldLiina Põld. Foto: Arvo Tarmula

Mõni nädal tagasi tõstatas Lääne Elu Haapsalu põhikooli renoveerimist kajastavas artiklis teema, kas remondi käigus uue kuue saav kool tohiks jääda võimlata. Olles sellele mõelnud, pean vajalikuks teemat pisut laiendada.

Võimlaga või võimlata — see pole uue kooli juures sugugi põhiküsimus. See on ajakirjanduslik võte tuua fookusesse midagi, millega intriigi tekitada ja lugeja tähelepanu tõmmata. Kui loobutakse millestki, mis tundub nii ilmne ja loomulik, on ju lihtne vastasseisu esile kutsuda.

Miks ei ole võimla siis küsimus?

Esiteks sellepärast, et laste kehalise kasvatuse tundide läbiviimine on Haapsalu põhikoolis seni hästi lahendatud ja lahendatakse spordihoone juurdeehitusega veel paremini.

Teiseks ja ennekõike sellepärast, et meil on palju olulisemaid küsimusi, mida peaksime küsima ja mille nimel pingutama.

Põhiküsimus on meie suutlikkus ja valmisolek rakendada koolis 21. sajandi õppimise ja õpetamise põhimõtteid. Selles, kuidas tervikuna täidame põhikooli riiklikku õppekava ja millised teadmised-oskused ning kui palju raha on meil on.

Pean kahetsusega tõdema, et suur osa põhikooli klassiruume näeb välja nagu 50 ja enam aastat tagasi. Vaatamata sellele, et õppekava järgi peaks eri ainetunnid olema omavahel seotud, toimub õppetöö koolis ikka 45-minutiliste teineteisest sõltumatute tundidena ja eri distsipliine hõlmavaid faktiteadmisi omandavate õpilastega.

Küsimus on selles, miks aktiivõppel baseeruvat loovust ja individuaalsust rõhutavat projekt- ja uurimusõpet nimetatakse ikka veel liiga sageli alternatiivpedagoogikaks. Miks on peamisteks metoodilisteks vahenditeks õpikud ja töövihikud, mitte nüüdisaegseid võimalusi haaravad interaktiivsed õppevahendid ja -keskkonnad? Miks me ikka õpetame „keskmist“ õpilast ja ei saa piisavalt lähtuda andekuse ja õpiraskuse erisustest?

Põhjuseid on ilmselt mitmeid: liiga suured klassid, mistõttu õpetaja ei jõua kõigiga individuaalselt tegeleda; õpetaja suur töökoormus, mis ei võimalda lisatööd kolleegidega õppekava analüüsimisel ja sidusteemade väljatöötamisel ning kindlasti riigi- ja omavalitsuse rahanappus. Just rahanappus sunnibki Haapsalu linna koolipidajana tegema valikuid, kas meil on vaja juurde veel ühte spordisaali või vajame raha ka muudeks olulisteks investeeringuteks.

Selleks, et bioloogiaõpetaja saaks loobuda vaid õpiku järgi uute teemade käsitlemisest, peaksin endalt küsima, mitu korda aastas võimaldame linna eelarvevahendite toel õpilastel külastada ülikooli anatoomikumi, loodusõppekeskusi või ekskurseerida puisniitudel, kus õpilased saavad vahetu kogemuse ja kokkupuute õpituga. Mitu sõitu võib bussitäie lastega ette võtta loodusõpetuse või füüsikaõpetaja, et külastada näiteks AHHAA teaduskeskust õppeotstarbel? Või kirjandusõpetaja? Mitu teatrikülastust või kohtumist kirjanikuga saab ta planeerida ühes veerandis, ja nii, et osa saaksid kõik õpilased, ka need, kelle vanematel ei ole võimalust lapsele piletiraha taskusse pista?

Tänuväärne on, et õpetajad püüavad vaatamata nappidele vahenditele leida võimalusi õppetöö huvitavamaks muutmiseks, kirjutades keskkonna- ja loodusõppeprojekte ning otsides lisavahendeid.

Eraldi valukoht on digivahendite kasutamine õppetöös. Me kuuleme üha infoühiskonna kiirematest arengutest, kuid digitehnoloogia eesmärgipärast kasutamist Haapsalu koolides napib. 21 sajandi koolis peaks digivahendite rakendamisele palju suuremat tähelepanu pöörama, et õppetööd paindlikumaks muuta ja aidates lahendada õpetajate ülekoormusega seotud probleeme. Samuti võimaldab oskuslik tehnoloogia kaasamine kasutada koolisolemise aega enam õpitu mõtestamiseks, grupis arutlemiseks ja õpetajalt küsimuste küsimiseks, mitte selleks, mida saab teha ka õpetajata (lugeda, kuulata loengut, vaadata õppefilmi jms). See aga nõuab linnaeelarvesse korralikke summasid, et õpilastel oleksid kõik vajaminevad digivahendid. Miks ei võiks üheks ranitsatoetuse komponendiks olla igale 1.klassi minevale lapsele tahvelarvuti, mida ta koolis usinasti kasutama hakkab?

Lugedes digivahendite tähtsustamisest koolis, võib nii mõnigi lugeja pahandada, kas on lastel kodus veel vähe nutivahendites istumist, nüüd tahetakse koolis ka tahvlid pihku pista. Tegelikult pole probleem tahvlites, vaid selles, et koolikorraldus (ja seda ilma liigsete tehnoloogiliste vahenditeta) sunnib lapsi istuma päev läbi koolipingis. Palju räägitakse rühihäiretega lastest ja sellest, kui tähtis on liikumine, aga paar korda nädalas toimuvad kehalise kasvatuse tunnid ei kompenseeri üldist liikumisvajadust.

Uue koolimaja puhul peame keskenduma võimalikult palju klassiruumide ja koridoride liigendamisele ning erinevas asendis ja kehalises liikumises toimuva õppe, samuti õuesõppe soodustamisele. Ideaalis on lapse päev koolis üles ehitatud nii, et istumine ja liikumine, sh erinevaid aktiivõppe meetodeid hõlmav õppetöö on tasakaalus ja tehnoloogia toetab õpitu omandamist.

Samuti peab olema eesmärgiks koos uue ruumilahendusega viia uuele tasemele kooli sisustus ja seada sisse nüüdisaegsed laborid. Juba koolidesse loodud haridustehnoloogide ametikohad ja õpetajate osalemine erialastel koolitustel toetavad mitmekesisema metoodika kasutuselevõttu ja uut koolikeskkonda.

Kokkuvõttes on võimla kõrval mitu olulist küsimust, mille lahendamisele tuleb keskenduda. Linna rahaline võimekus on täpselt selline, nagu ta on, oleme valikute ees ja kõike enesele lubada ei saa. Küll aga püüame liikuda selles suunas, et Haapsalu koolide eluspüsimise (iga-aastaste palga- ja hoonete ülalpidamiskulu) kõrval oleksime suutelised investeerima 21. sajandi koolikeskkonna loomisesse, uutesse seadmetesse ja panustama õpetajate ja õpilaste arengusse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Ülo Telgmaa: Hüüdja hääl põhikooli võimla kaitseks | Lääne Elu

[…] ka Liina Põld: Võimla ei ole Haapsalu hariduse põhiküsimus ja Haapsalu põhikool saab võimla asemele […]

trackback
Endel Susi: Laste tervis eelkõige | Lääne Elu

[…] Liina Põllu artiklit „Võimla ei ole Haapsalu hariduse põhiküsimus”, tekkis küsimus, kas kehaline kasvatus polegi mitte üks programmilisi aineid. […]

Mida?
Mida?

Kas tõesti Haapsalus peab käima kolmes koolis, et haridust saada – algkool, põhikool ja lõpuks gümnaasium? Miks jooksutakse lapsi nii palju? Üllatav, et alles siis kui oled jõudnud gümnaasiumi astmesse, saavad olema ka täisväärtuslikud kehalise kasvatuse tunnid omas koolis. Miks neid väiksemaid linnaisad üldse ei armasta ja vintsutavad neid?

Aga HLA?
Aga HLA?

HLA-s pole muide samuti võimlat…..

kui juba,siis
kui juba,siis

Kus linnas on üldse selline kool nagu algkool? Minule küll ei meeldi laste jooksutamine. See on ka põhjus miks valitakse Oru kool ja kindlasti tulevikus Uuemõisa.

No
No

kui juba koole ümber korraldavad, siis HLA võiks kolida Kuuse tänavale. Praegune seis on raiskamine!

Lapsevanem
Lapsevanem

Korralikel koolidel on võimla. Korralikus linnas on ka korralik kool.

ettevõtja
ettevõtja

Ilus ja tark naine,seletas pehmodele asja ära.300 m ei ole küll probleem.

Martin
Martin

ilu üle ei vaidle, tarkuse üle tahaks küll. Kust otsast see tarkus välja paistab? Mul on kuri kahtlus, kas see artikkel ikka on Põllu enda poolt kirjutatud?

arvan
arvan

Küsimus ei ole selles,kas inimene on tark või rumal. Küsimus on selles,kas inimene valib oma teadmistele ja olemusele sobiva töökoha. Põld võib olla väga tubli näiteks paberimajandus,tabelites jms. Aga linnapea ametikoha jaoks on sellest vähe. Linnapea koha jaoks ei ole ta parim valik.

To arvan
To arvan

Linnapea jaoks on ta justnimelt parim valik. Suklese jaoks peavadki alluvad olema piisvalt lollid, muidu ei paista mehe enda võimed välja.

Kodanik
Kodanik

Loodetavasti ta image sobib sinu ettevõtte professiooniga kui 2017 aasta valimiste järgi mõni uus ilus ja tark koha sisse võtab.

kiidan
kiidan

Hea artikkel Põllu poolt. Kõik oma tegemata tööd kenasti ritta pannud, justkui valmistuks uuteks valimisteks.

just
just

Hea idee,nüüdseks tegemata asjad heaks põhjuseks,miks valida mind tagasi.

kiidan
kiidan

Midagi uut ma ju välja ei mõelnud. Nii on see juba pikka aega käinud nii Haapsalus kui terves riigis. Eks istuv linnapea tea ju kõige paremini, mis tegemata ja mille üle rahvas nuriseb. Seda saabki jälle ja jälle lubada. Suklesel on see trikk ammuilma selge.

J.
J.

hea lugu

JJ
JJ

just nimelt lugu ja ei midagi enamat.

to+aru+ei+mõista
to+aru+ei+mõista

Kui lühidalt kokkuvõtta teema – sotsiaalne abitus, mille tulemuseks on ülekaaluline ja nõrguke järelkasv.

300 m
300 m

300 m pole tõesti pikk maa, kuid põhiküsimus on siiski selles, et üks saal jääb Haapsalus vähemaks. Juba täna on kõik saalid pungil täis, õhtusel ajal ei saa lapsed kusagil palligi mängida.

wpDiscuz