0

Autofännid said nädalavahetusel silmailu Ameerika autodest

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Fotod: Enriika Liiv

 

Reede, 1. päeva õhtu enne avamist

Haapsalu vanalinna piiril seisib autoteel ees keelumärk, mis lubab vanalinna vaid Ameerika sõidukeid. Keelumärgi taga on tavapärasest rohkem fotoaparaadiga inimesi, ilmselgelt kõik ägedate Ameerika autode otsingul. Vanem härra jalgrattal on kaasa haaranud videokaameragi. 

Mõnikümmend minutit pärast väravate avamist on Lossiplatsil veel vaikne, söögikohad teevad viimaseid ettevalmistusi, autoomanikud poleerivad oma kaunitare. Mõni autoomanik tukub autos, et end enne pikka ööd välja puhata. Bänd teeb lindilt tuleva rokkmuusika sekka esimesi helikatsetusi.

„Nii, sa pead nüüd võtma minust pildi Pontuga,” osutab üks proua Pontiacile. Tahvelarvutid, telefonid, suuremad ja väiksemad fotoaparaadid – kõik lähevad autode ilu püüdmisel käiku. Igal pool poseerib keegi oma lemmiku kõrval. Poole tunniga on Lossiplats suminat täis.

Šerifi pere elab Haapsalus 

Lossiõues on end valli nõlvale sättinud elutruu – kaabu ja päikeseprillidega – šerif koos täisvarustuses politseiautoga, küljel suur kiri SHERIFF. Pelle Häggblom on Vormsist pärit eestirootslane, kes elab paberite järgi Rootsis, kuid suurema osa ajast veedab oma pere – naise ja lapse – juures Haapsalus. Tema on näitusel ainus, kes on Läänemaaga seotud.

Šerifiauto Ford Crown Victoria (2001) on ostetud kaks aastat tagasi otse Floridast kindlustusoksjonilt ja konteineriga üle ookeani toodud. „See oli täiesti sõidukorras, olen teinud vaid plaanilist hooldust,” sõnab autoomanik.

Auto on Rootsi registrinumbriga. „Eestis ei saa vilkurite ja esirauaga autot arvele võtta, nüüd aga võin sellega Eestis ringi sõita,” põhjendab Häggblom. Šerifiauto on tema hobiauto, muidu sõidab ta Lincolniga.

Ameerika autodel on Häggblom osalenud kümmekond aastat, mullu oli näitusel tema Lincoln Mark VII.

„Ameerika autode armastus tekkis kiirendusel V8 mootoriheli kuuldes – see hääl on nii lummav,” ütleb Häggblom. Näituseautodele kiiresti silma peale visates tundub talle, et enamikul ongi V8 mootor, mõni ehk ka V10.

„Mulle kõige südamelähedasemad on siin Pontiac Trans Am ja selle kõrval ehe Kitti koopia,” lisab Häggblom.

Praegu on tal kolm hobiautot, neid hoiab ta oma ettevõtte 1000ruutmeetrises garaažis.  „Ülalpidamiskulu on täiesti mõistlik, mitte ulmeline, nagu legendid räägivad. „Näiteks 7. seeria BMW või Audi A8 ülalpidamine on vähemalt neli korda kallim,” ütleb Häggblom.

Laupäev

Teine päev algab lossihoovis autode tutvustamisega. „Ilmselt see on kõige kallim auto, mis siin platsil on,” tutvustab õhtujuht esimest autot, soomlasele Pekka Vesterisele kuuluvat taevasinist Chevrolet Corvette C1 (1959).

Pärnumaal, Audrus elava Ülo Kirstu auto Lincoln Zephyr (1947) on eriline oma ehtsusega – isegi mutrid-poldid on originaalid, vaid raadiokere ei ole originaal, sest seda pole õnnestunud saada. „See võttis minu autolt 0,3 punkti maha, täpsemalt öeldes on auto siis 99,7% originaal,” ütleb autoomanik.

Auto taastamisel võeti vana värv metallini maha. Ka auto uus värv on täpselt seesama, millega auto 1947. aastal värviti.

„Olen teinud sellega mõne pulmasõidu, näiteks oma pojal. Tütre pulmaauto oli minu Cadillac,” räägib Kirst. „Ega ma nüüd pulmaautojuhiks päris hakka, kuid mõne sõidu võin ju teha, raske on vaid summat määrata,” arutleb ta. Kui keegi tahaks aga näitusel olevat Lincolni endale osta, tuleks tal maksta umbes 50 000 eurot.

Kirstu kollektsioonis on üheksa autot, neli neist on juppideks laiali võetud, viis on sõidukorras. „Tänu sellele hullule haigusele on mu autokollektsioon päris korralik,” on Kirst uhke.

Laupäeva õhtupoolik

Parimad autod saavad auhinna

„Ohhoo, päike on tulnud välja,” juhatab õhtujuht sisse auhinnatseremoonia. Nii nagu igal aastal, valiti ka seekord kõige erilisemad autod.

Tassi saavad kõige ägedamad, kõige ilusamad ja kõige tublimad autod, kuulutab õhtujuht. Tassid näevad välja nagu karikad. 

Parima tuuninguauto auhinna saab ainus Rolls Royce.

„Seesama punane, mille kapotilt on mingi kõrghoone ehitatud,” tutvustab õhtujuht. „Väidetavalt sai autol õli otsa, mistõttu on ta nüüd siin müügis, nii et kui kellelgi raha jalaga segada, siis palun!”

Korraldaja Moonika Vahari sõnul läks autosõu hästi. „Ilm soosis meid, jäime rahule, järgmine aasta jälle!” võttis Vahar kokku reedest pühapäevani kestnud Ameerika autode sõu. 

Auhinna saanud autod

Žürii valik:

1. Best Classic Car – Lincoln Zephyr, 1947. a, Ülo Kirst

2. Best Rod & Custom – Ford Fairlane 500, 1958. a, Kari Kylmäniemi

3. Best Street Car  – Chevrolet Camaro Convertible, 1967. a, Kimmo Hartikainen 

4. Best Tuning & Performance – GM Powered Pro Street Rolls Royce,

1974. a, Petri Plosila ja Raine Savioja

5. Best Sport Car – Chevrolet Corvette C1 1959. a, Pekka Vesterinen 

6. Best Race Car – Chevrolet Monte Carlo NASCAR, 2001. a, Eagle Racing Team

7. Best pick up & Van – Ford F1, 1946. a, Marko Stjerbakoff 

8. Best Muscle – Dodge Changer, 1968. a, Erkki Ots

 

IMG_8470 IMG_8469 IMG_8458

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz