Uue võrdõigusvoliniku konkursil on kahe viimase kandidaadi seas Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Liisa Pakosta ning Haapsalust pärit võrdõiguslikkuse ekspert Christian Veske (pildil). Konkursil kõrgeima punktisumma kogunud inimõiguste keskuse juht Kari Käsper jäeti konkursilt kõrvale, kirjutab Eesti Päevaleht.
Konkurss võrdõigusvoliniku ametikohale kuulutati välja tänavu märtsi alguses. Senine võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis kohe teada, et loobub uuesti kandideerimast, sest tahab pühenduda teadustööle. Eesti Päevalehe andmetel oli loobumise üks põhjus ka see, et voliniku kantselei oli pidevalt alarahastatud ja ebakindlas seisus.
Ametikohale kandideeris 30 inimese ringis. Üks konkursi nõudeid oli essee kirjutamine, kus tuli esitada visioon võrdõigusvoliniku tööst. Osalejate arv jäi sellega poole väiksemaks. Kahe vooru tulemusel teatas sotsiaalministeeriumi neljaliikmeline komisjon kandidaatide paremusjärjestuse: kolmandal kohal Pakosta, temast kõrgemal soolise võrdõiguslikkuse ekspert Christian Veske ja esikohal inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.
Käsperile ja Pakostale antud punktisummade vahe oli märgatav. Pärast teist vooru helistati sotsiaalministeeriumi personaliosakonnast aga kandidaatide soovitajatele ja seejärel teatati Käsperile kirjalikult, et konkursil ta ei jätka. Lehe andmetel rääkis ministeeriumis Käsperi kahjuks tema väidetavalt vastanduv iseloom ja soov seista voliniku kantselei rahastamise eest.
Võrdõigusvoliniku tööd rahastatakse riigieelarvest. Sepperil on õnnestunud tänu Norra uurimistoetustele aga kantselei töötajate arvu suurendada – ta alustas vaid ühe nõunikuga, kuid praegu on tal kaheksa abilist. Norra raha toel on viidud ka valitud diskrimineerimisjuhud kohtusse, kuid projektiraha jätkub ainult tänavuseks.
Konkursi kolmandas voorus, simuleeritud teledebatis osalesidki Veske ja Pakosta, millest väljus suurema eduga Veske.
Seekordsel volinikukonkursil peeti kandidaadi õigusteadusealast kõrgharidust soovitatavaks, kuid mitte nõutavaks. Kolmest kandidaadist on juuraharidus vaid Käsperil, Veske töötab Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi eksperdina. Liisa Pakostal on kõrgharidus ajaloos, etnoloogias ja pedagoogikas.
Valdkonna spetsialistid aga peavad Pakosta edu konkursil kummaliseks, sest ehkki ta on silma paistnud reipa ja rõõmsa suhtumisega, ei peeta Pakostat võrdõiguslikkuse teemadel kompetentseks. Pakosta oli esialgu üks kooseluseaduse algatajatest ja osales ka selleteemalistel aruteludel, kuid õige pea võttis oma nime algatusgrupist välja ega toetanud enam eelnõud.
Pärast viimaseid üldvalimisi kaotas Pakosta oma koha riigikogus. Praegu kuulub ta Tallinna linnavolikokku ning töötab Eesti kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakonna juhina. Eesti Päevalehega vesteldes rõhutas Pakosta korduvalt, et on EKA-s töötamisega rahul ja IRL-i kuulumises ta probleemi ei näe.
Võrdõigusvolinik valitakse ametisse viieks aastaks ja tema palk on praegu pisut alla 3000 euro. Esimene võrdõigusvolinik aastatel 2005–2010 oli Margit Sarv, kes praegu töötab õiguskantsleri büroos.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask ütles Postimehele, et minister Tsahkna langetab voliniku ametissenimetamise otsuse enne jaanipäeva ehk selle nädala jooksul või uue nädala alguses. Kumma kandidaadi komisjon välja valis, kas Pakosta või Veske, sotsiaalministeerium ei avalikusta.
Lahe on see, et kõige väiksemad oli võimalused valgel abielus heteromehel:) Tase on see, et kui oled vähemuse esindaja ja elad koos samasoolisega siis oled koheselt pädev. Tuletaks meelde, et võrdõiguslikkus ei piirdu ainult seksuaalse sättumusega vaid ka soolise, rassilise, usulise jm aspektidega. Kuigi kõige pädevamad ei kandideerinud siis oleks Pakosta reaalselt parem kandidaat, sest tunneb Eesti olusid kordades paremini ning saab aru ka teistest kaitset vajavatest isikutes.
sepperil 8 abilist ja kõik on naised. Kus see võrdõiguslikkus on?