Riigikogu võttis vastu maksuseaduste muudatused

Riigikogu 58 poolthäälega (41 vastu) heaks valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega. Rahandusminister Sven Sester rõhutas, et seadusega tehtud muudatused on katteallikana ka teiste valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud seaduste rakendamiseks. Ta lisas, et kavandatavate muudatustega nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele. Seadus näeb ette sotsiaalmaksumäära langetamise senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsendile ja 2018. aastast alates 32 protsendile.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019. Järgmisel aastal on see kava kohaselt 170 eurot. Pensioni maksuvaba osa tõstetakse praeguselt 220 eurolt 225 eurole kuus, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Ühtlasi suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära aastast 1994 kehtinud 32 eurolt 50 euroni.

Seadus korrastab renditulu maksustamise reegleid nii, et eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata. Seoses kavaga suurendada lastetoetusi seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse tänasel tasemel 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust. Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise suhtes praegu kehtivast 5-protsendilisest määrast. Alates 2016. aastast ei käsitleta enam mahaarvatavate koolituskuludena autokooli, samuti täiskasvanute huvikoolituse kulusid. Taseme- ja täienduskoolitustega seotud kulud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude struktuuris ei toimu mingeid muudatusi ja nad jäävad mahaarvatavaks.

Käibemaksusseaduse muudatusetega tõstetakse majutusteenuse käibemaksu määra 9 protsendilt 14 protsendile alates 2017. aasta algusest. Maksumäära tõstmine suurendab kava kohaselt käibemaksu laekumist 2017. aastal umbes 10,2 miljonit eurot.

Aktsiisiseaduste muudatustega tõstetakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrasid. Seadusega asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi ja käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 24 miljonit eurot. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast. Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016. Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksu tulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot. Aktsiisi maksmise tähtpäev lükatakse edasi kalendrikuu 15. päevalt 20. päevale. Aktsiisimäärade muutuste toel kokku kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra. Valitsus viis seadusesse omapoolse muudatusettepaneku, mille kohaselt esitab valitsus Riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsil analüüsi ja vajadusel ettepaneku aktsiisimäära muutmiseks, kui seaduses sätestatud või käesoleva seadusega tehtavate muudatustega võivad kaasneda ootustele mittevastavad negatiivse mõjuga asjaolud, muu hulgas rahva tervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või aktsiisi laekumisele.