Läänemaa vallajuhid arutasid üheskoos hooldekodu laiendamise üle. Foto: Arvo Tarmula
Kasaris saaks eraldi hooldust pakkuda kümmekonnale dementsele hoolealusele, üldse loodaks poolsada uut hooldekohta.
Lihula vald plaanib tänavu suletava Kasari kooli hoone baasil laiendada Lihulas tegutsevat hoolekandekeskust, et pakkuda eraldi hooldust ka dementsetele patsientidele.
„Plaan tuli tegelikult omavalitsusliidu eestseisusel maakondlikke koostöökohti otsides. Lihulas on toimiv sihtasutus, mis pakub hoolekandeteenust, sihtasutust võiks laiendada, ja Kasari kool lõpetab meil tegevuse. Looduskaunis kohas asuv vallale kuuluv hoone jääb tühjaks,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.
Et plaan on värske ja pole veel kokku lepitud, kas ja mitme valla koostöös hooldekodu laiendada, siis pole veel ka projekti ega arvutusi, kui palju läheks laiendamine maksma, aga põhimõtteliselt saaks Kasarisse eraldi tiiba paigutada 10–12 dementset patsienti. Kogu majas saaks pakkuda hooldust kokku 50 hoolealusele. Praeguses hooldekodus on 51 kohta, järjekorras on 10–15 inimest.
SA Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskus tegutseb endises haiglahoones, mis tähendab seda, et toad on väikesed (endised palatid) ja ruumi vähe. Keskuse juhataja Vanda Birnbaum ütles, et dementseid patsiente on üldhooldekodus raske hooldada ja nad kohanevad halvasti. Soovijaid aga on üha rohkem.
Peale dementsete hoolduse ja üldhoolduse võiks laienev hoolekandekeskus hakata pakkuma ka vanurite päevahoidu. Lisaväärtust annaks hooldekodule Kasari koolimaja ümbrus, kus saaksid kõbusamad patsiendid teha peenraid jms.
Ojala-Toos ütles, et hooldekodu laiendamise plaane arutades tuldi Lihulas mõttele, kas poleks mõistlik ühendada jõud teiste omavalitsustega, laieneda üle valla piiride ja rajada hoopis maakondlik sihtasutus.
Eile arutatigi plaani teiste vallajuhtidega, kes kiitsid selle üldjoontes heaks.
„Vajadus on kindlasti. Siis ei peaks me inimesi oma maakonnast välja viima,” ütles Rahumägi.
Rahumägi märkis, et järjest enam on vanainimesi, kes soovivad oma maja või korteri ise maha müüa ja tulla vabatahtlikult hooldekodusse.
Praegu pakub Läänemaal üldhooldust neli hoolekandeasutust, kus on kokku 167 kohta. Kõik kohad on täis, järjekorras on 51 inimest. Väljaspool maakonna hooldekodusid elab maakonnast 26 hoolealust.
„Meie n-ö haigla tüüpi hooldekodud on aegunud,” nentis Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus.
Lõhmus lisas, et lähedaste ootused hooldekodule on palju suuremad kui see, et hoolealune on pestud ja tal on kõht täis. Dementsete patsientide hooldusega aga on probleeme terves Eestis: neid ei võeta hooldekodusse, neid on raske sinna sobitada. „Uuringute järgi aga on iga kümnes eakas dementne,” ütles Lõhmus.
Noarootsi vallavanem Triin Lepp ütles, et Lihula kavandatav 10–12 kohta dementsetele tundub kogu maakonna lõikes isegi vähe, ja pakkus välja, et Kasari oleks tervenisti demetsete päralt.
„50 kohta täis saada pole mingi probleem,” arvas Deiv Rahumägi.
Ka Lääne-Nigula valla kultuuri-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja Varje Paaliste tunnistas vajadust dementsete või ka dementsuse diagnoosita, aga muidu raskete patsientide hoolduskohtade järele. Et aga Lääne-Nigula vallas on juba nagunii kaks hooldekodu, ei ole vald ühise sihtasutuse loomisest tõenäoliselt huvitatud. Risti hooldekodus on praegu 30 kohta, Oru hooldekodus 50 kohta.
Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et kavandatav uus hooldekodu võiks tegutseda ka maakonnaüleselt, ja pakkus partneriks veel Märjamaad.
„Kullamaa ise tuleb kindlasti,” ütles Ott Lihulaga ühise sihtasutuse loomise kohta.
Martna vallavanem Tiiu Aavik märkis, et oleks eriti hea, kui mitme valla baasil loodav sihtasutus suudaks hallata mitut eraldi hooldekodu, üks neist võiks paikneda näiteks Rõude kunagises koolimajas.
Läänemaa vallajuhid arutavad ühise hoolekandekeskuse loomise plaani edasi juunis.