Jüri Ratas: Kolmikliit murdis tööinimestele antud lubadusi

Eesti ühiskond on vaid paar kuud pärast Riigikogu valimisi jõudmas poliitilisse ummikseisu, kirjutab riigikogu aseesimees, keskerakondlane Jüri Ratas (pildil).

Täpsemalt on alles ametisse astunud valitsus juba kaotanud valimistel saadud usalduskrediidi ning sattunud tõsise kriitika alla. Seejuures opositsioonierakondadest häälekamalt avaldavad oma rahulolematust ettevõtjad, majandusteadlased, sotsioloogid, ajakirjanikud ning Eesti inimesed laiemalt. Rahva pettumust tõestas selgelt ka aprillikuus läbiviidud Turu-Uuringute AS küsitlus, mille põhjal toetab valitsuskoalitsiooni ainult 35% valimisealistest kodanikest.

„Kus suitsu, seal tuld,“ ütleb Eesti rahvatarkus. Sama ütlus iseloomustab ka kriitikat Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsioonilepingu ning senise tegevuse osas. Kolmikliit on ebaõnnestunud nii kütuseaktsiisi ja majutusteenuse käibemaksu tõstmise kui ka tööinimesi puudutava poliitika osas. Valimiste eel antud suurejoonelised lubadused on kas sootuks unustatud või tundmatuseni kärbitud. Järgnevalt võrdlen iga valitsuserakonna olulisemat valimislubadust antud valdkonnas ning reaalselt olukorda selle täitmisel.

Sotsiaaldemokraadid teatasid oma valimisprogrammis, reklaamides ja rahvakohtumistel, et kahekordistavad alampalga. Täpsemalt lubati tõsta miinimumpalk tänaselt 390 eurolt nelja aastaga 800 euroni. Kolmikliidu valitsusleppest ei leia antud küsimuses ühtegi konkreetset numbrit, rääkimata reaalsest tegevuskavast. Lubatakse ainult teha tööturu osapooltele ettepanek viia alampalk vähemalt 45%-ni keskmisest palgast. See ebakonkreetne mõttearendus tähendaks ka optimistliku palgakasvu prognoosi korral kuni 600 eurot, kuid senise palgatõusu aeglustumise korral veelgi vähem. Seega jätkub heal juhul viimaste aastate 10%-line alampalga kasv ning 800 euro saavutamiseks vajalik 20%-line iga-aastane tõus jääb kahjuks tühjaks lubaduseks.

Samamoodi eksitas valijad Reformierakond, mille valimisprogrammis seisis must-valgel lubadus tõsta tulumaksuvaba miinimum 154 euro tasemelt 300 euroni. See tähendanuks 146 eurost kasvu, mis suurendaks iga maksumaksja sissetulekut 350 euro võrra aastas. Kolmikliidu koalitsioonilepingusse jõudis aga lubatust märksa tagasihoidlikum number. Nüüd lubatakse tõsta tulumaksuvaba miinimumi 2019. aastaks ainult 51 euro võrra ehk 205 euroni. Algselt väljakuulutatust kolm korda väiksem tõus tähendaks igale maksumaksjale aastas 122 lisaeurot lubatud 350 asemel. Selle summa sööb aga ilmselgelt kütuseaktsiisi tõus, mis toob kaasa ka üleüldise hindade kallinemise.

Paraku ei saanud asja ka IRLi nii-öelda madalapalgaliste maksureformi plaanist. Enne valimisi lubati suurendada enam kui 300 000 inimese sissetulekut, kes teenivad alla 846 euro kuus. Kusjuures kuni 500 eurot teenivad inimesed ei pidanud algse kava kohaselt enam üldse tulumaksu maksma. Inimeste ootused aeti massiivse reklaamikampaaniaga kõrgele, kuid reaalsus on lubatust kordades tagasihoidlikum. Kavandatava keerulise maksutagastuse süsteemi puhul räägitakse nüüd ainult 75 000 inimese sissetuleku suurendamisest, ehk 25% algselt lubatust. See tähendab, et kolme neljandikku veeti kindlasti alt ning viimase neljandiku saatus on alles selgumas.

Riigikogu valimiste eel tõotasid kõik kolmikliidu osapooled otsustavalt aidata eeskätt väiksema palgaga tööinimesi. Kahjuks erinevad toonased lubadused ning valitsuse reaalne tegevuskava nagu öö ja päev. Karm tõdemus on, et neljaks aastaks sõlmitud valitsuslepe on deklaratiivne dokument, mida ei päästa kosmeetilised pisiparandused. Inimestele antud lubadused on reaalselt täitmiseks ning seetõttu vajab Eesti uut ja õiglasemat koalitsioonilepingut. Kui tänased valitsuserakonnad ei soovi ega suuda inimeste heaolu tegelikult suurendada, siis tuleb seda ausalt tunnistada ning anda võimalus teistele.

Jüri Ratas
Riigikogu aseesimees