Pullapää kunagine raketibaas näeb välja nagu prügiplahvatuse järel mahajäetud sõjatander.
Pullapää panga lähedal, raudteetammile rajatud tervisetee ääres saab selgelt näha, mida on läänlane tarbinud ja millest loobunud. Tarbijakultuuri jäänukid on kohe tee äärde pandud, ei pea kaugele metsa sisse uitama.
Ehitusjäätmed, vanad purgid, kellad, kõlarid, autoistmed, lapsevannid, kelgud, vanad jalatsid ja kampsunid, keraamilised plaadid, soojustusvill ja tapeedirullid, nahktugitoolid, madratsid, ämbrid, autorehvid. Mõeldav ja mittemõeldav.
Mitu teed raketibaasi eri osade juurde ja lennuväljale on paneeliga blokeeritud, aga mööda Nõmme teed jõuab pärast mitut kilomeetrit väikest metsateed pidi raketibaasi juurde ning ka Pullapää poolt minev tee samasse kohta on veel täiesti sõidetav. Kauge sõit, aga seda väärt!
Näib, nagu oleks prügi kogunenud siia aastaid. Paratamatult tekib küsimus: kes vastutab? Vastutavad prügiviijad ise, aga nende käitumisest võib ilmselgelt märgata vastutustunde puudumist.
Pullapää raketibaas asub riigimaal, RMK vastutuse all, kes võiks korraldada prügi äravedamise lähedal asuvasse ametlikku prügijaama. Kas see aga jätaks Pullapää edaspidistest lagastajatest puutumata?
Küsimus jääbki vastuseta nõnda kaua, kui ei koristata. Möödunud aastal käisid vabatahtlikud Pullapääl prügi ära viimas, aga nende tagasihoidlikud teostused pole olusid paremaks muutnud.
Prügivedajaile tuletan meelde, et rehve võtab prügijaam vastu tasuta.
Ajal, mil maksame poes pakendi eest peale, samuti maksame peale, et see pakend meie elukeskkonnast ära viidaks, on prügi iseenesest kultuuri jäädvustav nähtus.
Pullapääl jalutades oleks nagu vabaõhumuuseumis, tänapäeva omas. Seal võiks Eestis 1990. aastail aset leidnud šokiturism taas õitsele puhkeda. Koolid võiksid sinna teha õppereise ja turistidki võiksid käia vaatamas, millest kohalik on elanud ja hinganud.
Nii sõjaväebaas kui ka prügihunnikud loovad mälupilte olnust, tühjades baasivaremeis võib ette kujutada püssidega sõdureid ja tühjades purkides hapukurke, kõrvitsaid, pohlamoosi või tomateid.
Kelkudesse istuvaid lapsi ja madratsitele magavaid inimesi, vaikelu räägib nii mõndagi. Ajalugu missugune, soovitan kõigil vaatama minna, ekspositsioon on avatud nii kaua, kuni see sealt ära viiakse!
Kes viib? Ei tea.
Fotod: Arvo Tarmula
kui sellele prügile määrata õiglane ostuhind, ei vedeleks seda enam kusagil, ei ole nagu tähele pannud, et näiteks raha kusagil niisama looduses vedeleb ja seda reostab
Üks mis selge, kodanikualgatuse korras ei ole mõtet seda prügi sealt ära koristada. See oleks täiesti mõttetu töö, sest prügitoojad on kohe hakkamas uute koormatega. Ehk on riigil nii palju võimekust, et paneb mõne salakaamera pahategijate tabamiseks.
Haiged inimesed, kes oma sodi metsa alla veavad. Paralepa metsa on keegi nädal tagasi vedanud 4 rehvi. Prügila asub kilomeetri kaugusel ja rehve võetakse tasuta vastu.
seda platsi on mitu korda puhtaks tehtud
Kus see “Teeme ära” nüüd on siis…? Vabatahtlikud kokku ja plats puhtaks!
Raketibaas asub riigimaal Lääne Maavalitsuse ja Maa-Ameti mitte RMK halduses.
Kas kujutate ette, kui suur oleks olnud Eesti majanduskasv sel juhul, kui nimetet prügi oleks viidud jäätmejaama, hinnaga 140 EUR tonn?