Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Swedbank
Möödunud aasta lõpus oodatust tugevama majanduskasvu, sel aastal valitsuse suuremate investeeringute ning veidi paranenud välisnõudluse väljavaadete tõttu korrigeerisime 2015. aasta Eesti majanduskasvu 2,1%-le (jaanuaris prognoosisime 2,0%). Lisaks aitavad netopalga tõus, tarbijate tugev kindlustunne ning odavam kütus kaasa eratarbimise kiire kasvu jätkumisele, selgus tänasel Swedbanki majandusprognoosi esitlusel.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiireneb majanduskasv 2016. aastal 2,8%-ni (jaanuaris prognoosisime 2,7%) ning hinnad hakkavad taas kasvama käesoleva aasta teises pooles. „Kuigi välisnõudlus jääb nõrgemaks kui eelmisel aastal, oleme siiski veidi optimistlikumad kui jaanuarikuises prognoosis. Töötleva tööstuse toodangumahu ja ekspordikäibe kasv käesoleva aasta alguses aeglustus. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt ootavad töötleva tööstuse ettevõtted 2015. aastal käibe kasvu aeglustumist peamiselt suurenenud konkurentsi, nõrga välisnõudluse ja tööjõupuuduse tõttu. Eksport Venemaale on küll tugevalt vähenenud, kuid ettevõtted on suurendanud eksporti teistesse riikidesse – peamiselt Rootsi, kuid ka Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse. Euro nõrgenemine mõjub meie konkurentsivõimele ja ekspordile küll positiivselt, kuid see puudutab otseselt vaid kolmandikku ekspordist, mis toimub dollarites,“ märkis Mertsina.
Mertsina sõnul on ettevõtete finantsseis üldiselt hea. „Kasumid on järk-järgult kasvanud ning tagasihoidliku laenukasvu tõttu on nende finantsvõimendus väike. Madalad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks. Teisalt pole ettevõtete kindlustunne sel aastal paranenud ning seega ei oota me investeeringute märgatavat kasvu. Küll aga suurendasime valitsussektori investeeringute prognoosi eelmise aasta kasutamata välisrahade ülekandumise tõttu sellesse aastasse ja seoses EL uuest eelarvest rahastamise algusega, mis hakkab avaliku sektori investeeringuid tasapisi mõjutama juba sel aastal,“ sõnas ta.
2015.-2016. aasta jooksul pinged tööturul suurenevad ning palgad kasvavad jätkuvalt kiiresti. „Tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Hõivatute arv sel aastal veidi kasvab seoses töötajate registreerimise kohustuse sisseviimisega eelmise aasta juulis. Järgmisel aastal hõive aga langeb, seda nii tööjõu pakkumise kui nõudluse vähenemise tõttu. Tänu tööjõumaksude alandamisele ja inflatsiooni puudumisele kasvab elanike reaalne ostujõud sel aastal oluliselt. Pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus toetab samuti tarbimist, mis annab majanduskasvus sel ja järgmisel aastal suurima panuse. Venemaa majanduskriisist ja Ukraina konfliktist hoolimata tunnevad Eesti tarbijad ennast kindlalt ja jaemüük on selle aasta esimestel kuudel püsinud erakordselt tugev,“ rääkis Mertsina esitlusel.
„Tarbijahinnad peaksid aastases võrdluses kerkima hakkama käesoleva aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on eelmise aasta teise poole madalamate nafta- ja toiduainetehindade baasefekt, samuti tõstab mõnevõrra importkaupade ja –teenuste hindu euro nõrgenemine. Järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuna välised hinnasurved suurenevad. Hindu kergitab ka alkohoolsete jookide täiendav aktsiisitõus,“ lisas Mertsina.
Sellise Valitsusega kes ei ole võimeline millekski muuks. Kui ainult suuri lubadusi jägama ja seda rahva arvel Ühe kääga andes ja teisega võttes. Aktsiiside ja maksudega Eesti niigi nigelat majandus ja pea aegu olematud tööstust lämatades ja kõkjal hindasi tõstes. Kas seda nimetatakse majandu kasvuks? Või on majandu kasv siis kui meil riigikogus oleks Peaminister! Kes oleks võimeline arendama riigi majandus ja tööstus ja meie toodangule leidma uusi turge? Sellega vähendama töötus ja rahva äravoolu riigist!! Ja muidugi suurendates riigi tulusi ja inimeste heaolu!!
Sellise Valitsusega kes ei ole võimeline millekski muuks. Kui ainult suuri lubadusi jägama ja seda rahva arvel Ühe kääga andes ja teisega võttes. Aktsiiside ja maksudega Eesti niigi nigelat majandus ja pea aegu olematud tööstust lämatades ja kõijal hindasi tõstes. Kas seda nimetatakse majandu kasvuks? Või on majandu kasv siis kui meil riigikogus oleks Peaminister! Kes oleks võimeline arendama riigi majandus ja tööstus ja meie toodangule leidma uusi turge? Sellega vähendama töötus ja rahva äravoolu riigist!! Ja muidugi suurendates riigi tulusi ja inimeste heaolu!!
Huvitav jah et mingi tyyp mitte millegi eest vastutamatta lamab prognoose.
Mina aru ei saa kust sellised tebiilanalüütikud sinna swedpanka tööle võetakse. Pigem on tegu usuhulluga kes enda monetaristliku religiooni kuulutab. Ostetakse onule ilus ülikond selga ja pannakse nagu linnuke oksapeal laulma. Rahvas kuulab, mõtleb ja orjab edasi ning mõtlebki et asi peab nii olema. Seda et see majanduskasv laseb õhku selle orja säästud ja karistab orja selle eest et ta üldse midagi säästab see ei huvita kedagi. Inflatsioon on selle majanduskasvu nimi – see peaks olema sõnum orjadele.
Õigus muidugi,aga kes keelab vabaks meheks hakata?Näiteks ise oma säästud likviidsetesse varadesse investeerida selmet panga ja poliitikute juttu kuulata.Lääne inimene tahaks muidugi teha mõnda aega tööd ja siis rantjeepõlve pidama,aga kes siis tööd teeks?Tulebki appi inflatsioon…kui oled nii kõva mees,et suudad süsteemiväliselt end järje peale saada võid vabaks saada.Tegelikult pole neid palju kes oskaks ise oma elu ja rahaasjad nii korraldada,et ei peaks orjama.Siis tuleb süsteemiga leppida,see tagab ju ike kui töökas ja tubli oled enam vähem hakkamasaamise ja vahest võib isegi endale midagi lubada.
Mitte majandus ei kasva vaid raha mass kasvab. Mujalt maailmast on vaja enda makulatuur siia vedada ja liber-aalsuse piibli kaudu kohalikud talupojad seda uskuma panna et vaid nii jõuavad nad viie rikkama hulka.