Majutusasutusi käibemaksu tõus ei rõõmusta

Altmõisa külalistemaja perenaine Meeli Lokk. Foto: Arvo Tarmula

Valitsusel on kavas ülejärgmisest aastast tõsta majutusasutuste käibemaks seniselt 9 protsendilt 20 protsendile, mis aga ei rõõmusta majutusasutuste juhte.

Nii Altmõisa külalistemaja perenaine Meeli Lokk kui ka spaahotelli Laine juhataja Irene Väli tõdesid, et praegustes oludes ei saa hindu tõsta. Seetõttu tuleb maksutõus tagada kasumi arvel. Väli hinnangul võib sellega kaasneda investeeringute vähenemine, mis omakorda ringiga tagasi tulles võib mõjutada pakutava teenuse kvaliteeti.

Lokk ütles, et maksutõusu korral ei saa palka tõsta. Väli sõnul aga tuleks spaas kulude kokkuhoiuks tööjõudu vähendada ja koondada inimesi.

„Meie praegune palgatase ei ole jätkusuutlik ja pole imestada, et inimesed ära lähevad,” ütles Lokk.

Altmõisa üritab hoida kohalikku tööjõudu aasta ringi palgal. Külalistemaja juhtide meelest annavad kohalikud inimesed kohale erilise väärtuse. Loki tõdemuse põhjal on võimalik, et sel juhul tuleb siiski oma majapidamine ümber korraldada. Üht võimalust näeb ta senise külalistemaja hotelliks muutmises. Hotelli nime kandmisest on Altmõisal puudu vaid uksesilmad. Hotell on külalistemajast kõrgema klassi majutusasutus. Muudatus aitaks Altmõisat paremini turustada.

Loki hinnangul mõjutab maksutõus enim just väikesi majutusasutusi. Väiksemad kui kümne kohaga majutusasutused moodustavad ligi 80 protsenti kõigist. Väli sõnul mõjutab tõus eriti teravalt just neid asutusi, mis asuvad väljaspool Tallinna.

„Minu meelest näitab valitsuse selline suhtumine hoolimatust,” ütles Lokk.

Loki hinnangul ei ole majutusasutuste käibemaksu tõstmine see koht, mille arvel koalitsioonilubadusi täita. Tema arvates tuleks seda teha pigem tulumaksu tõstmisega, kus madalamapalgalistel on suurem tulumaksuvaba miinimum. „Selline maksutõus ei lööks ühte sektorit jalust maha,” ütles Lokk.

Väli sõnul on käibemaksu tõusuga saamata jääv tulu suurem kui sellest saadav kasu. Ta tõi näiteks Laine spaa ja Haapsalu koosmõju, kus nende kliendid tarbivad ka linna teisi teenuseid: käivad kauplustes ja kohvikutes ning teenindusasutustes. Samuti võivad välisturistid eelistada tulevikus Tallinnale Riiat, kuhu pääseb lennukiga mugavamalt ligi ja kus on majutus odavam. „Selles mõttes on majutusasutuste käibemaksu tõusu mõju laiem,” ütles Väli.

Mõlemad majutusasutuste pidajad tõdesid, et Eesti klient on hinnatundlik ja välismaised kliendidki on üha enam hinnatundlikud. Väli sõnul mõjutab Lainet suurel määral juba ligi neli aastat kestnud Soome majanduskriis, sest nende peamised kliendid on just soomlased. Tõus ei mõjuta aga kõiki majutusteenuse pakkujaid. Näiteks Vormsis tegutseva Elle-Malle külalistemaja omanik Elle-Mall Koppelmaa ütles, et ta pole käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustus algab, kui käive ületab 16 000 eurot aastas.

Majutusasutuste käibemaksu tõstmise vastu on ka endine valitsusjuht Andrus Ansip. „Kriisi ajal 2009 tegime igasuguseid otsuseid, et eelarvet tasakaalu saada. Arutasime siis ka hotellide käibemaksu teemat ja otsustasime seda mitte tõsta. See oli väga kaalutud ja põhjalik otsus. Selles küsimuses ei ole mu seisukoht muutunud,” vahendas Ansipi sõnu BNS.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Polli sõnul on käibemaksu mõjuhinnang ja analüüs alles ees, kuid praeguse kava järgi peaks tõus 2017. aastal riigieelarvesse lisama 22,9 miljonit eurot, 2018. aastal 24,2 miljonit eurot ja 2019. aastal 25,7 miljonit eurot.

Hotellide käibemaksu tõus

Majutusasutuste käibemaks

• praegu – 9%
• 2017 – 20%

Riigikassa lisatulu

• 2017 – 22,9 mln eurot
• 2018 – 24,2 mln eurot
• 2019 – 25,7 mln eurot

Allikas: rahandusministeerium