Valimislubadustest stiilis „parendame ja tõhustame” pole koolirahval palju tulu. Sestap pakun välja 10 ettepanekut, millest minu hinnangul oleks päriselt abi, kirjutab Vabaerakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna esinumber, õpetaja ja endine koolijuht Andres Ammas (pildil).
1. Õpetaja palga stabiilne tõus ja arusaadav palgaskeem.
Õpetaja palk ei pea tõusma ministri armust ja võimuparteide lahkusest mitte enne valimisi, vaid koalitsioonilepingus kokku lepitult vähemalt 10% aastas.
2. Klassijuhataja tasu alammäär 10% õpetaja miinimumpalgast + lisatasu olenevalt õpilaste arvust klassis.
Pole mõtet kõnelda ilusaid sõnu väärtus- või kodanikukasvatusest ja suhtlemisoskuste arendamisest, kui me ei tõsta kasvatust põhikoolis esikohale. Ja on suur vahe, kas klassis on 4 või 24 last.
3. Põhikooli õppekava ja gümnaasiumi kohustuslike kursuste mahu vähendamine kolmandiku jagu.
Vaatamata eelmiste ministrite algatatud õppekavareformile on õpitava sisu ikka üle paisutatud. See pärsib loomingulist lähenemist ja uute põnevate õppemeetodite proovimist ning röövib koolirõõmu.
4. Algatada kampaania „Matemaatika – see on imelihtne”.
Kuni matemaatika on paljudele lastele juba 5.–6. klassis vastik ja veerand õpilastest 9. klassi eksamil läbi kukub, pole Eesti riigil innovaatilist tulevikku loota. Presidendi kõnest või akadeemikute manitsustest on vähe. Vaja on Tiigrihüppe-laadset massiivset kogu riiki hõlmavat kava. Ekspertidel tuleks tõsiselt kaaluda nn laia ja kitsa matemaatikakursuse otstarbekust gümnaasiumis. Lõpetada tuleb enesepettus 9. klassi eksamil läbikukkunute kiire järeleksami näol. Aastate jooksul puudu jäänud teadmisi ei ole võimalik omandada kolme päevaga!
5. Anda igale põhikooli lapsele võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes huviringis.
Eestis on veel kahjuks omavalitsusi, kes ei toeta oma valla lapse õppimist maakonnakeskuse muusikakoolis. Ka spordis ei tohiks ala valikut määrata vanemate rahakott.
6. Kehtestada rangem vastuvõtu kord gümnaasiumi astumisel.
Õppimine gümnaasiumis tähendab valmistumist kõrghariduse omandamiseks, mitte lapsepõlve pikendamist nn sotsiaalgümnaasiumis. Liiga vähe õpilasi läheb pärast 9. klassi kutset õppima ja liiga palju valib mugavusest või vanemate auahnusest gümnaasiumi. Ainult veenmisega seda suhet ei muuda. Vaja on otsustavaid meetmeid kuni kõigi gümnaasiumide riigistamiseni.
7. Muuta rahastamissüsteemi erivajadustega laste õpetamisel.
Ei tohiks olla vahet, kas väikeklassis on 3 või 4 last. Olen omal nahal kogenud, et abiõpetajata oli erivajadustega laste koolis võimatu anda isegi kolmest õpilasest koosneva 1. klassi muusikatundi.
8. Taastada nõue, et riigieksamilt saab läbi vähemalt 20 punktiga.
Riigikogu tööõnnetust, mis kehtestas eksami sooritamise piiriks 1 punkti, tõrgub terve mõistus tänini tunnistamast.
9. Võtta õpikute kirjastamine ja õpetajate täiendkoolitus riigi sihtasutuste kätte.
Elu on näidanud, et riigil ministeeriumi näol pole jätkunud hoobasid neis valdkondades tegutsejate saamahimu ohjeldamiseks.
10. Riigistada vene koolid.
Ei ole võimalik luua kõigis vene koolides Eesti riigile lojaalset suhtumist, kuni Keskerakond sellele kohalike omavalitsuste kaudu vastu töötab.
Andres Ammas, õpetaja ja endine koolijuht, Eesti Vabaerakond
on läbi kukkunud nii koolijuhina,kui poliitikuna.Ükski poliitik ei saa endale sellist pläma ajada,et nüüd alles saan aru,mis Isamaas toimus ja kui halb see oli,olles ise selle erakonna tippjuht (nn.poliitik)Kellele see nutulaul on mõeldud.Sama arrogants hetkel-mis õigusega Ammas mõnitab väikeseid maagümnaasiume,nimetades seal õppimist lapsepõlve pikendamiseks.Mis on see Ammase asi,millise pikkusega koolitte lapsevanemad oma lapsele valivad ja millises koolis.Kui õpilane saab lõpudiplomi,siis on tal samasugune tase,kui igalpool,sest eksameid ei tehta koolisiseselt nagu ammase aeg,kus said oma kooli upitada,selle sama diplomiga saab laps igalpool pärast hakkama ja tihtilugu paremini,kui kuskil eliitgümnaasiumis ennast segaseks tuupinu,sest õpetajatepoolne piitsutamine võtab igasuguse lapse individuaalsuse.Aga kõigil on õigus… Loe rohkem »
Mina ei näe küll, et hr Ammas väga mööda arvab. See gümnaasiumi punkt vajab jah tööd ja mõtlemist, aga teistes punktides olen temaga üsna päri ja toetav.
kui võtta gümnaasiumi mitte ainult kõrgkooli ettevalmistuskursusena vaid lihtsalt noore inimese sotsiaalset ja vaimset arengut võimaldava ajajärguna siis on Ammase ettepanekud väga mööda.
Eestis EI OLE vaja isikuid, kelledest 90% moodustavad minimaalse haridusega mõtlemisvõimetud töörügajad ja 10% eliiti,kes omandanud kõrghariduse.
Meil on vaja võimalikult suurt hulka laia silmaringiga haritud inimesi,kes suudaksid mõelda kaugemale tänase päeva kartulist ja homsest õllest.
põhiharidus annab heal juhul vaid 100 piires arvutamise oskuse ja mõningal määral ka kirjutamise-lugemise oskust,kuid mõtlemise oskust veel mitte.
Seega ,”esinumber”, mõtelge veel kord ja tulge välja ettepanekutega, mis kutsuksid valima Teid.
Gümnaasiumide ja keskhariduse probleem on tunduvalt laiem, ning vastuvõtutingimuste karmistamine on kunstlik lahendus. Gümnaasium on üldiselt üks ajalooline jäänuk, millel on tugevalt elitaarne maik küljes. Ajaloost on teada, et gümnaasiumisse pandi ikka need lapsed, kelle vanemate rahakott seda võimaldas. Kunagine kutsekoolide negatiivne kuulsus (Taebla Kutsekooli näitel) on gümnaasiumi vanema põlve õpetajate seas visa kaduma, mis omakorda mõjutab teatud õpilaste-lapsevanemate tulevikuvalikuid. Ka mulle Haapsalu Gümnaasumi vilistlasena on söögi alla ja söögi peale muudkui räägitud, kui halb on kutseharidus ja kui õige on meie “õppimiskallakuga” kool. Nüüd, juba vanema inimesena on mul üsna häbi nende õpetajate pärast, kes mulle seda vastutustundetut ning… Loe rohkem »
Nõus, et peale gümnaasiumi on kutsekooli erialade valik suurem. Aga Eesti probleem on selles, et kolmandik gümnaasiumi lõpetanutest ei õpi edasi kusagil ja jääb erialata tööturul hätta.
jobu, kuidas keskerakond Haapsalus millegile vastu töötab. tavaline valetaja. Joo vähem! vaata, mida see oss teeb. siin vaikid?
Õppimine gümnaasiumis EI OLE ainult valmistumine kõrghariduse omandamiseks. Vaadake palun kutsekoolides õpitavaid erialasid ja näete, kui palju on neid, mille õppimiseks on vaja keskharidust. See paneb paljud gümnaasiumisse minema. On ka loomulikult muid põhjuseid.
kui see on hr.Ammase valimispropaganda programm, siis mõistetav aga kui püüda seda realisti pilguga vaadata, siis tekib ikka üksjagu küsitavusi, alates iga-aastasest 10% palgatõusust ja lõpetades Savisaare kollirolliga