Intervjuu Tiit Salumäega: Urmas Viilma saab esmalt piiskopiks ja siis peapiiskopiks

Tiit Salumäe. Foto: Arvo Tarmula.

Piiskop electus Tiit Salumäe kuulub liturgiakomisjoni esimehena peapiiskopi ametissepühitsemise korraldustoimkonda.

Tiit Salumäe, kuidas selle suure tseremoonia ettevalmistamine käib?

Toimkond moodustati pühitsemise ettevalmistamiseks juba mullu mais. Otsustati, et selle peab ette valmistama liturgiakomisjon. Terve suve käisid arutelud. Otsustasime, et detailsemad küsimused lahendame ära siis, kui uus peapiiskop on novembris valitud. Oleme liturgia poolt korraldanud kuni selleni, et kaks tundi teleülekannet sujuks minuti ja sekundi täpsusega.

Kas siis peapiiskopi ametisse pühitsemise tseremoonia ei käigi juba ette antud raamides?

Käib, aga ikkagi jääb palju asju, milles tuleb kokku leppida. Näiteks muusika valik. On võimalus teha mõnda asja nii või teisti. Kes pühitsevad ja kuidas? Urmas Viilma seavad ametisse Eesti piiskopid, see oli meie piiskopliku nõukogu soov. Teiste riikide piiskopid saavad juures olla. Selline kord on olnud viimasel ajal ka teistes kirikutes, näiteks Soomes. Nii et sel korral on teiste riikide piiskopid assistendid.
Pühitsemine on teenistusel üks väga kõnekas koht: iga piiskop loeb pühakirja oma keeles. Luterliku maailmaliidu president loeb pühakirja araabia keeles, aga loetakse veel soome, saksa, iiri, vene, inglise ja läti keeles.
Protsessioon on seekord teisiti. Varem kogunes protsessioon õues, nüüd kogunetakse kolme kohas, see annab rohkem sujuvust.

Miks valiti pühitsemiseks esmaspäev ja 2. veebruar?

Meie seadus ütleb, et pühitseda võib kas pühapäeval või kirikupühal. Kirikukogu oli novembris, peagi tulid jõulud. Et tänavune aasta on Maarja-aasta, oleks sobinud mõni maarjapäev. 2. veebruar ongi aasta esimene suur maarjapäev – küünla-maarjapäev.

Pühitsemisele Tallinna piiskoplikku toomkirikusse on kutsutud 800 külalist. Kes nad kõik on?

Kõik meie vaimulikud abikaasadega. Välispiiskopid, meie partnerite esindajad, Eesti riigi esindajad, diplomaatiline korpus.

Kas ka Eesti president?

Presidendi kohta ma ei tea, aga peaminister on küll soovinud uut peapiiskoppi tervitada. Kohad on kirikukogu ja toomkoguduse liikmeile. Oleksime rohkem kutsunud, aga ei saa kutsuda rohkem kui on kirikus kohti. Nagunii on juba paigutatud lisatoolid.

Millele võiks teleülekande vaataja oma tähelepanu koondada?

Peapiiskopi jutlusele, milles ta vaatab kindlasti ka tulevikku. Kõige tähtsam on ametisse õnnistamine. Tegelikult on kaks õnnistamise talitust. Et Viilma on preestriseisuses, pühitsetakse ta enne piiskopiks. Porvoo osaduses olevad kirikud on kokku leppinud, et vaimulikkond on kolmetasemeline: diakon, preester, piiskop. Piiskopiks pühitsemine on enne kella 12, vastata tuleb hulgale küsimustele ja see on seotud ametivande võtmisega. Kirikus küsitakse need küsimused üle ja siis järgneb piiskopiks õnnistamine.
Selle järel algab teine talitus, mis lõpeb peapiiskopiks seadmisega. Selle talituse juhtiv liturg on piiskop Einar Soone ja tema annab üle peapiiskopi ameti. Pärast seda on uue peapiiskopi õnnitlemine ja armulauaosa.
Armulaud kestab umbes pool tundi, seda jagatakse seitsmes kohas üle kiriku, ka kooripealsel, kus on muusikud ja orkestrandid.

Kas nüüdne pühitsemine on teistmoodi kui oli Andres Põderi puhul kümme aastat tagasi?

Kord on üsna sama, aga aeg on edasi läinud. Väliskülalisi on seekord palju rohkem. Arvan, et meie kiriku tuntus on kasvanud ja see on meile tunnustus. Piiskoppide suur hulk kinnitab, et meie kirikul on autoriteeti ja et siia tahetakse tulla.

Kas eelmine pühistemine kanti ka teles üle?

Kõigi kolme taasiseisvuse-aja peapiiskopiks pühitsemisest on tehtud teleülekanne.

Kui palju on närveerimist?

Usun, et oleme teinud põhjaliku eeltöö. Rahvas on palvetanud selle pärast – meie kirikule on see väga suur päev.