Sõda Ukrainas on avaldanud mõju ka turismlile ning riikidele, kelle majandusedu sõltub Venemaast. Soomlaste reisimine vähenes mullu ka Eestisse ning ilmselt ei suurene see ka tänavu.
Eelmisel aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi ning alustas sõda Ida-Ukrainas, oli olukord nii pinev, et Soomes seiskus turismireiside müük Venemaale täielikult. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju on idaturism kukkunud, kuid Soome turismifirmade hinnangul on aastane vähenemine olnud 20–30 protsenti.
Et aga Soomlaste rännuhimu pole kuhugi kadunud, seda kinnitab tõsiasi, nädalalõpul külastas Helsingis Põhjamaade suuremat turismimessi Matka 68 000 huvilist, mis on tuhande võrra enam kui mullu.
Eestisse turismireise korraldava Matka-Vekka OY tootejuht Tiina Stenius ütles, et eelmine aasta oli nende firmal üpris raske. Soomlaste reisihimu kahandas riigi majanduse kehv seis. „Näib, et inimesed siin [messil] on positiivselt meelestatud,“ ütles Stenius.
Seda, et soomlased mullusega võrreldes rohkem Eestisse reisivad, Stenuis ei usu. „Kui eelmise aasta trend jätkub, siis on ka tänavu langus,“ nentis Stenius. Samas tõdes Tiina Stenius, et mingil hetkel hakkab Soome majandusel paremini minema. „Kindlasti paraneb!“ ütles Stenius Lääne Elule.
Matka-Vekka vahendab reise peamiselt Tallinnasse ja Pärnusse. Ja Saaremaale ning natuke ka Haapsallu. Tallinn ja Pärnu on aastaringsed sihtpunktid, Saaremaa tõmbab suviti. Lõuna-Eesti soomlasi niiväga ei huvita. „Pühajärvele on ju nii pikk bussireis,“ põhjendas Stenius. Pikk on reis ka Saaremaale, kuid selle korvab Saaremaa tuntus soomlaste hulgas.
Turismimessi pressiesindaja Antti Karjunen ütles, et külastajate arvu suurenemine ning vahepeal messist loobunute tagasitulekut võib pidada taandumisest toibumiseks.
„Näib, et soomlaste rännuind ei ole raugenud,“ nentis Karjunen.
Messil olid tagasi ka need mõjukad firmad, kes mullu eemale hoidsid. Näiteks Finnair ja Viking Line.
Osalejamaid oli mullusega võrreldes seitsme võrra enam – ligi tuhat eksponenti enam kui 80 maalt.
Avalikku arvamust uuriva TNS Gallupi külastajaküsitluse andmeil kulutab kolmandik messi uudistanud soomlastest matkamisele mullusega võrreldes rohkem raha, pooled küsitletuist kinnitasid, et reisimisele kulutatav rahasumma jääb neil samaks.
Eestlased olid messil pildis, nentis Tiina Stenuis. Lisaks Eesti eri piirkondade väljapanekuile oli võimsalt esindatud kuurortide liit, kuhu kuuluub 19 spaad üle Eesti. Haapsalust on liidu liikmed sanatoorium Laine ja Fra Mare Thalasso Spa.
Saarlased ja hiidlased olid juba kuuendat aastat messil ühisel pinnal, Läänemaa turismil oli omaette 10 ruutmeetri suurune väljapanek, esindatud oli kümmekond siinset turismiettevõtjat. Soomlastele käisid end tutvustamas Roosta puhkeküla, Promenaadi hotell ja Endla hostel ja Haapsalus tegutsevad muuseumid. Lisaks saatsid firmad messile oma materjale.
Läänemaa boksi kujunduses lähtuti tänavu meretemaatikast – kalakastid, kalavõrgud, aerud, tormilatern, päästerõngas. „Me oleme uhked oma merelise asukoha üle. See on üks meie olulisemaid märksõnu ja seetõttu me ühiselt otsustasime ka selle temaatika kasuks“ selgitas Möll stendikujunduse valiku tagamaid.
Jane Mölli sõnul on Matka mess oluline seetõttu, et meie peamised külastajad on soomlased ja nad leiavad tee Läänemaale ka iseseisvalt, kui neile messil tee kätte juhatada. „Oluline olla jätkuvalt pildis, tulla välja oma pakkumiste ja uudistega, et huvi Läänemaa kui sihtkoha vastu ei raugeks“ rääkis Möll.
Fotod: Urmas Lauri
Tunnen vingujast ja virisejast sitahäda lõhna jälle
Nüüd on soomlane süüdi ka veel et turud kõigusvad. Probleem on ikka selles et läänemaa pole suutnud ennast kompleksselt turustada. Isegi selle suunaga tegelevad inimesed puuduvad. Selge on see et kiilakas ja üleoleva olekuga vanamehenäss on viimane, keda keegi enda tooteid müüma paneks. Huvitav kas nad käisid seal viimase ostsa pileteid müümas. Läänemaal pidi matuse teenus ainus teenus olema mis on kõigile kättesaadav olema.