Pindi Kinnisvara: Haapsalus kallines kinnisvara aastaga kuuendiku võrra

2014. aasta oli kinnisvaraturul heitlik- juba tunamullu alanud kiiretõus peatus kevadel ning paljud linnad lõpetasid aasta miinuses.

Ülevaate kokku pannud Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et suuri üllatusi turul polnud. „Ääremaad on ikka ääremaad ja vaevalt, et kahaneva elanikkonnaga linnades nagu Valga ja Kohtla-Järve midagi olulist juhtuks, et sealne hinnatase tõusma hakkaks,“ sõnas ta.

„Tallinn jäi ka plussi paljuski tänu sellele, et aasta esimesed kolm kuud oli kiire hinnatõus, 2014. märts ja detsember on aga juba võrdsel tasemel,“ lisas ta.

Allpool on valik Eesti suuremate linnade korteriomandite ruutmeetrihindadest alates madalamast (koguturg, tehtud tehingud) ja hinnamuutus võrreldes 2013. aasta detsembriga.

• Kohtla-Järve, 85 €/m², +19,7%
• Valga, 86 €/m², -17,3%
• Jõgeva, 91 €/m², -14,2%
• Paide, 194 €/m², -6,7%
• Jõhvi, 248 €/m², +14,3%
• Rakvere, 417 €/m², -11,7%
• Põlva, 419 €/m², -4,3%
• Võru, 425 €/m², +58,6%
• Viljandi, 452 €/m², -15,8%
• Haapsalu, 476 €/m², +15,3%
• Rapla, 476 €/m², -2,1%
• Narva, 484 €/m², +7,1%
• Kuressaare, 675 €/m², +2,6%
• Pärnu, 788 €/m², +2,6%
• Tallinn, 1435 €/m², +8,6%
• Tartu, 1133 €/m², +6,9%

Detsember tõi miljonitehingu

Detsembrikuu kalleim tehing toimus eramuga Tallinnas, mille maksumuseks oli 1,087 miljonit eurot.

Aastalõpu kalleim korteritehing tehti aga Tallinnas Poska tänav 31 hoonetekompleksis, kus omanikku vahetas 760 000 eurone luksuslik arendatav elamispind.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kommenteeris, et üle miljoni euroseid oste tehakse ka Tallinnas haruharva. „Eramute puhul üksikud aastas, korterite puhul aga meenub miljonitehing 2013. aastast, mil tuntud riigikogu liige tegi suurostu Pagari 1 hoones,“ lausus ta.

Kinnisvaraprognoos: 2015 turg rahuneb

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli usub, et 2015. aasta toob turule rahunemise.

„Aastad 2013 ja 2014 olid turule küllaltki emotsionaalsed. Kogesime nii tõuse kui mõõnasid ja seda nii rahvusvaheliste kui kohalike negatiivsete uudiste kontekstis,“ ütles Roosiväli. „Prognoosime, et elukondlikul turul toimub rahunemine- hinnatõus on peatunud ja ei makro- ega mikromajanduslikult ei näe me suurt põhjust, miks hinnad peaks kiirelt ühes või teises suunas hüppama, sest korrektsioon on viimase poole aasta jooksul ära toimunud ning turuosalised uue olukorraga kohanenud,“ lausus ta. „Kommertsvarade puhul usun aga, et vahepeal tagasi tõmbunud investorid hakkavad taas aktiivsemalt positsioone võtma ja usutavasti kuuleme lähiajal nii mõnestki suuremast tehingust rahavoo-objektidega,“ sõnas Roosiväli.

„Mis puudutab üüriturgu, siis seal säilib aktiivsus nii elu- kui äripindade puhul, kuid eelisolukorras on üürileandjad, kelle toode on kõrgema kvaliteediga,“ lisas ta.

Kinnisvaratehingute arv tõusis veidi

Pindi Indeks langes detsembris 0,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1140 eurot. Novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1143 €/m².

Kui 2014. aasta novembris tehti antud linnades 1053 korteriomandi tehingut, siis detsembris tõusis aktiivsus 1106 tehingule. Aktiivsuse taga oli peamiselt Tallinna linn, kus hüppas tehingute arv 639-lt novembris 705-le detsembris, ent hinnad langesid 3% võrra.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Tallinna tehingute arvu kasvu taga on kinnisvaraarendajate tavapärane praktika sõlmida enne aasta lõppu võimalikult palju asjaõiguslepinguid.

Võrdluseks- 2103. aastal tehti indeksilinnades 1015 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 18,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 82,6 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.