Mati Kaal andis enne oma esinemist Lääne Elule pika intervjuu, mida saab lehest lugeda järgmisel nädalal. Foto: Arvo Tarmula.
Eile õhtul esines Haapsalus keskkonnaameti kontori saalis loodusõhtu raames huvilistele Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Kaalu ettekannet "Loomaaiad ja elurikkus" oli kuulama tulnud ligi 30 inimest. Kaal rääkis näiteks sellest, kui olulist rolli mängivad loomaaiad väljasuremisohus liikide säilitamisel.
"Alguses olid loomaaiad elurikkuse tarbijad," lausus Kaal, viidates sellele, et kuni möödunud sajandi teise pooleni püüti loomaaedadesse metsikust loodusest pidevalt uusi üksikisendeid ning ei vaevutud nende tehistingimustes paljundamisega. Tänaseks on olukord aga vastupidine ja loomaaedadel on väga tähtis roll ohustatud liikide säilitamisel.
Kaalu sõnul on loomaaiad nagu kindlustuskompaniid. Tänu nendele on võimalik säilitada liikide genofondi ja taastada metsikust loodusest kadunud või kadumisohus olevaid populatsioone.
Näiteks oleks loomaaedade tegevuseta tänapäevaks kadunud Euroopa piison ehk pürg, mille viimane vabas looduses elanud isend tapeti I maailmasõja ajal. Kõik tänapäeval eksisteerivad pürjad pärinevad 36 isendist, kes omal ajal loomaaedades alles jäid. Sarnaselt on taastatud tänaseks näiteks ka habekotka populatsiooni.
Lisaks looduskaitselisele rollile on loomaaedade ülesandeks olla ka looduse oaasideks tänapäeva linnade kivikõrbetes elavate inimeste jaoks. "Loomaaiad on elukate saatkonnad inimeste ja muu looduse vahel. Loomaaias elavad loomad on nagu diplomaadid," märkis Kaal.
ehk viis kuidas riigilt, eraisikutelt ja firmadelt rohkem raha saada. On muresid/küsimusi ELUKATEGA pöörduge saatkonna poole ja loomaaed saab klikke.
” Loomaaiad on elukate saatkonnad inimeste ja muu looduse vahel ” puhas andekus.