Läänemaa aasta 2014 – MAI

Sularahavaba Swedbank põhjustas suure skandaali

Swedbanki otsus lõpetada oma ainsas Läänemaa kontoris sularahatehingud vihastas välja nii tavakodanikud kui ka kohalikud poliitikud.

Mai lõpus ootamatult saabunud kuumalaine ajal ei olnud õhutemperatuur ainus tuline asi Läänemaal, sest paljude emotsioonid keesid üle, kuuldes, et Swedbanki Haapsalu kontor muutub 9. juunist sularahavabaks. „Sel aastal on Haapsalu kontori külastuste arv alla 3000 kuus. Veel mullu oli see üle 3000 ning aastal 2009 üle 5000,” tõdes Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask mais.

Otsust põhjendati sellega, et sularaha sissemakseteks kasutas tänavu aprillis kontoris telleri teenust ainult 5 protsenti klientidest ja väljamakseteks vaid üks protsent klientidest. Valuutat vahetati Swedbanki kinnitusel Haapsalus esimese kvartali jooksul kuus keskmiselt 114 korda, mida olevat panga hinnangul liiga vähe.

„Mitu lennukit tõuseb Haapsalust?”

Esialgu ei löönud kired veel väga eredalt lõõmama. See muutus aga pärast seda, kui Swedbanki Lääne-Eesti regiooni direktor Egon Jekabson (pildil) ironiseeris Lääne Elule antud skandaalses intervjuus haapsallaste valuutavahetuse vajaduste üle sõnadega „Mitu lennukit tõuseb Haapsalust õhku? Mitu kruiisilaeva stardib?”.

Pankuri kommentaar tõmbas üleriigilist tähelepanu ja pahandas mitut Läänemaa poliitikut nii palju, et nad saatsid Swedbanki peadirektorile Priit Perensile Haapsalu kontori sularahavabaks muutmise vastu protestikirja. Oma allkirjad andsid Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt, Ridala vallavanem Toomas Schmidt, Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe, Noarootsi volikogu esimees Danguole Tamberg, Kullamaa volikogu esimees Einar Pärnpuu ja Hanila vallavanem Arno Peksar.

Vallavanemad polnud rahul ka sellega, et Jekabson ütles, et laenu võttes peaks omavalitsus eelistama panka, millel on kohapeal kontor. „See on väga halb toon, kui Eesti suurim kommertspank õhutab avalikku võimu ringkäendusele,” nentisid omavalitsusjuhid oma pöördumises.

Swedbanki peadirektor Priit Perens nägi protestide taga aga hoopis poliitilist võitlust. „See on mugav viis vastanduda ja näidata, et võimul olev seltskond ei tee piisavalt, et hoida panka või muud teenust, ja kuidas sa seda ikka teed, kui mitte ajakirjanduse kaudu,” märkis Perens.

Läänemaa omavalitsusjuhid ei jätnud jonni ja saatsid juuni alguses Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile kirja, kus palusid sekkuda Eesti Pangal olukorda, kus kommertspankadel on ulmelised kasumid ja olematu sotsiaalne vastutus. „Olukord ei ole normaalne, kui suur pank ei võimalda valuutat vahetada ja sularahaga arveldamiseks peaks minema Tallinna. Asi ei ole regionaalsest küljest õige,” põhjendas Lääne-Nigula volikogu esimees Andres Kampmann, miks tema sellele üleskutsele oma allkirja andis.

Mõni päev hiljem vastas Hansson vallavanematele. Ta saatis keskpanga nimel kirja, kus leidis, et sularaha peab olema kättesaadav ja aktsepteeritud maksevahend üle kogu Eesti, aga Haapsalus on sularahaautomaate elaniku kohta kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt ja seetõttu pole otstarbekas nõuda pangalt kindla teenuse pakkumist piirkonnas, kus see pole panga hinnangul klientide vähese huvi tõttu mõistlik.

Pensionärid, keda paljud muutuse vastu protestijad mainisid uues olukorras ühe riskigrupina, jäid 5. juunil olnud pensionipäeval Lääne Eluga rääkides panga otsuse osas eriarvamusele. Kullamaal elav proua, kes palus oma nime jätta toimetuse teada, ei olnud panga otsusega rahul.

„Ma näen halvasti ega saa ise sularahaautomaati kasutada. Nüüd pean kutsuma iga kord pangatöötaja appi. Varem käisin lihtsalt leti ääres,” nentis ta. Kullamaa prouale, kes kodus internetipanka kasutada ei saa, tähendab iga pangaskäik sõitu Haapsallu. „Mul on kodus 98aastane ema, kelle pension tuuakse koju, ning ma pean selle siis ise panka tooma,” lisas ta.

Oli aga ka neid, keda sularahavaba kontor muretsema ei pannud. „Olen kogu aeg automaati kasutanud,” ütles Tõnu Komp. Niisamuti arvas ka Silvi Naarismaa, kes pole enda sõnul juba pikka aega leti ääres telleriga asju ajamas käinud. „Õppisin automaadi kasutamise mõne korraga ära,” ütles Naarismaa.

Meeleavaldus valeeurostega

Kogu saaga sai oma lõpu 9. juunil, mil Swedbanki Haapsalu kontor muutus sularahavabaks ja Jaanus Karilaid korraldas panga ees selle tõttu meeleavalduse. Kui korraldajad ja ajakirjanikud maha arvata, tuli sinna umbes 10 inimest, enamik pensioniealised.

Karilaid oli kohale toonud kirstu prinditud sajaeurostega. Veidi aega hiljem püüdis üks eluheidik meeleavalduselt pärit libarahaga poes maksta ja sattus selle eest politsei uurimise alla.

Maalehes kirjutas Alo Lõhmus: „Eestlaste suur ülestõus Swedbanki vastu algas Läänemaalt ning levis kiiresti Saaremaa kihelkondadesse.” Saarlased protestisid pangakontorite kaotamise vastu.

Ülestõus vaibus ruttu. Sellega, et Swedbanki telleri käest sularaha ei saa, harjuti vaikselt ära. Hiljem pole protestikirju enam saadetud ega miitinguid peetud.

Pangandus Läänemaal
Swedbank

• Üks sularahavaba kontor Haapsalus.
• Swedbankil on Läänemaal kümme sularahaautomaati, neist neli Haapsalus.
• Lähimad Swedbanki kontorid, kus saab valuutat vahetada, asuvad Keilas, Tallinnas, Pärnus ja Raplas.

SEB

• Kaks kontorit: üks Haapsalus ja teine Lihulas.
• Läänemaal on kuus SEB sularahaautomaati, neist neli Haapsalus.
• Valuutat saab vahetada Läänemaal ainult SEB kontorites.

Juhan Hepner

Robert Seli. Foto: Arvo Tarmula

Soomes infarkti saanud mees peab maksma 5300 eurot raviraha

Soomes töötades infarkti saanud 50. aastais Robert Seli peab kinni maksma oma raviraha 5326 eurot ja kandma kohtukulu, otsustas Pärnu maakohus 25. mail.

„Mina tuuleveskitega võitlema ei hakanud, nüüd on asi kohtutäituri käes,“ selgitas Robert Seli asjade seisu detsembris. „Sain selle teate kolm-neli nädalat tagasi.“

Espoo lähedal töötanud Robert Selit tabas terviserike ja ta viidi kiirabiga haiglasse, kus talle tehti operatsioon. Et tal ei olnud ei Soomes ega Eestis kehtivat ravikindlustust, esitas Soome pool raviarve Eesti haigekassale.

Haigekassa esitas arve Selile, aga et Seli seda ei tasunud, läks asi kohtusse.

Seli selgitas kohtule, et ta esitas Soomes haiglale Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, sest see oli tal haiglasse sattudes ainuke isikut tõendav dokument. Ta teadis, et kaart ei kehti, aga tal oli surmahirm ja tal polnud valikut.

Kohus leidis, et riigile ja teistele ravikindlustatud isikutele ei ole õige panna kohustust tasuda vältimatu abi eest väljaspool Eestit, kui inimene ise pole ise ennast kindlustanud.

Haigekassa jurist Alle–Riin Siimo selgitas kohtus, et Soomest tuleb haigekassale korraga terve pakk arveid ravil olnud inimeste kohta. Kellel ravikindlustust ei ole, saadab haigekassa arve, mis tuleb tasuda.

Juhtumeid, kus inimene kas teadmatusest või pahatahtlikkusest kuritarvitab ravikindlustushüvitisi, on aastas 50–70, ütles haigekassa avalikkussuhete juht Katrin Romanenkov.

Mida sellest kohtuloost õppida?

• Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi esitamine teises liikmesriigis annab arstiabi osutajale teadmise, et isikul on Eestis ravikindlustuskaitse.
• Euroopa Liidu ravikindlustuskaardil on kirjas, et kaart ei kehti, kui ravikindlustus Eestis on lõppenud.
• Euroopa Liidu ravikindlustuskaart ei ole isikut tõendav dokument.
• Eestis alaliselt elav ravikindlustamata isik saab vaid Eestis tasuta vältimatut arstiabi.
• Vältimatu abi osutamise eest välisriigis tuleb maksta ka siis, kui välisriigis viibiv ravikindlustuseta inimene ise ei ole abi palunud.

Lehte Ilves

Lihula poiss Eurovisioonil

Eurovisiooni poolfinaalis astus koos Eesti laulja Tanja Mihhailovaga üles ka Lihulast pärit tantsija Argo Liik.

Liik ei muretsenud poolfinaali eel lavapinge pärast. „Mul endal on närvid pingul pigem vahetult enne lavale minekut, kuid esinemise alguses saabub rahu ning tunnen end hästi,” ütles Liik. Eurovisioonile kutsus Liigi Mihhailova, kellega ta kohtus 2006. aastal muusikali „Fame” lavaletoomisel. Võistluse eel Lääne Eluga rääkides oli Liik lootusrikas, et neil õnnestub pääseda lõppvõistlusele. Nii kahjuks siiski ei läinud. Eesti ei pääsenud poolfinaalist edasi.

Liik alustas tantsimisega kuueaastaselt ning on sellega nüüdseks tegelenud 26 aastat. Igapäevatööna on ta Dance Factory artist-koreograaf, kuid on tegutsenud ka muudes projektides.

Juhan Hepner

„Teeme ära!" kaotas menukust

Tänavu 3. mail peetud „Teeme ära!” talgud paistsid silma sellega, et mitmed väljareklaamitud üritused pidid leppima loodetust väiksema osavõtuga.

Eriti nukker oli seis Haapsalu piiskopilinnuses, kus talgulisi oli viis. Muuseumijuhataja Anton Pärn oli seal ise kärusangad pihku haaranud. Vähe oli inimesi ka Rannarootsi muuseumi juures toimunud heakorratöödel, kus tööd tegi kuus talgulist. Vähestest töökätest hoolimata jõuti lõigata võsa, vedada kände, tasandada pinnast ja külvata muruseemet. „Siia tuldi tööd, mitte nalja tegema,” ütles Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.

Rannarootsi talgutel abiks olnud Lääne maleva malevapealik Arnold Juhans pakkus siis, et üheks põhjuseks, miks rahvast vähe kohale tuleb, on internetipõhine ja individuaalne registreerumine. „Talguid oleks targem korraldada asutuste kaupa nagu mõnel varasemal aastal,” lausus Juhans.

Isegi suure osavõtuga Risti talgutel, kuhu kogunes talgujuhi Rein Kruusmaa sõnul umbes 130 inimest, oli märgata väiksemat osavõttu kui varem. Kruusmaa sõnul jäi „Teeme ära!” tippaeg nelja-viie aasta taha. Siis osales Risti talgutel üle 200 inimese.

Juhan Hepner

Indrek Tarand võitis Läänemaal valimised

Euroopa Parlamendi valimistel sai läänlastelt kõige enam hääli üksikkandidaat Indrek Tarand. Tarand korjas 1224 häält. Talle järgnesid Andrus Ansip 979 ja Marju Lauristin 617 häälega. Kõik kolm pääseseid Europarlamenti. Läänemaal käis valimas 6661 inimest ehk ligi üks kolmandik valijatest. Sellega jäid läänlased riigi keskmisele valimisaktiivsusele 3 protsendiga alla.

„Riigi keskmine valimisaktiivsus osutab, et poliitikud hüppasid kollektiivselt lati alt läbi. Rahva hinge ei tabatud, tegemist on poliitilise eliidi projektiga,” ütles Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid valimiste kohta.

Lehte Ilves