Kuue aasta jooksul Läänemaal jagatud enam kui 3 miljonist eurost LEADERi projektitoetustest jõudis kõige rohkem Lihula valda, kõige vähem aga Nõva ja Oru valda.
Selle aastaga lõppes kuue aasta pikkune maaelu toetuseks mõeldud LEADERi programmi esimene periood. Nende aastate töö on Kodukant Läänemaa vastilmunud raamatus „Kuue aasta maaelu lood”.
Aastail 2009–2014 jagati LEADERi meetme kaudu üle 3 miljoni euro toetusi, millest ligi 2,5 miljonit on läinud investeeringuiks. Ülejäänud pool miljonit on kulunud mitmesugusele tegevusele: koolitused, õppereisid jms.
„On öeldud, et palju raha läks betooni ja et järgmisel perioodil peaks rohkem inimestesse investeerima,” ütles Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Rein Kruusmaa. Ta lisas, et kivisse ladumist ei jäeta päris kõrvale ka järgmisel perioodil, kuid selle osa väheneb kindlasti.
Saadud rahasumma näitab taotleja tublidust
Lihula vallast on kuue aasta jooksul esitatud 61 projekti ja need on saanud toetust ühtekokku 527 428 eurot. Pisut vähem, 520 744 eurot on saanud tervet maakonda katvad projektid ja neidki on 61. Nende hulgas on turismi-, noorsootöö- jts projekte.
Kõige loiumalt on projekte kirjutatud Nõval ja Orul: Nõval oli 5 projekti kokku 36 392 euroga, Orul 6 projekti 39 634 euroga.
Kui toetusraha jagada valla elanike arvuga, on viimasel kohal Oru: 12 eurot ühe elaniku kohta. Rivi eesotsas on Risti 427 euroga.
„Eks need summad näita eelkõige tublidust. Kui vallas ei ole seltse, kes toetust küsiksid, siis seda raha ei tulegi,” ütles Kruusmaa. Küsimusele, kas ebaühtlase jaotuse taga võib olla hindajate subjektiivsus, vastas Kruusmaa, et 2012. aastal auditeeris revisjonikomisjon hindamissüsteemi ja leidis, et hindamisel „karvast kätt sees ei ole”. Kruusmaa oli varem Kodukant Läänemaa revisjonikomisjoni esimees.
Ka Kodukant Läänemaa tegevjuhi Ene Sarapuu meelest on Lõuna-Läänemaa aktiivsus LEADERi raha taotlemisel tingitud sellest, et juba enne selle meetmete avanemist olid seal kandis aktiivsed külad ja seltsid. „Lihulas oli juba varasemast ajast rahataotluskogemus ja seda oskusteavet on nüüd ära kasutatud. Sellepärast on Lihula ka eesotsas,” selgitas ta.
Oru valla kohta ütles Sarapuu, et seal pole olnud aktiivseid mittetulundusühinguid, kes oleksid projektitoetust vajanud ja projekte kirjutanud.
Kõige rohkem ongi projekte esitanud MTÜd. Teisel kohal on ettevõtjad, neile järgnevad sihtasutused ja seltsingud. Kõige vähem projekte on esitanud vallavalitsused.
„Ma ei oska öelda, kas vallad ise võiksid aktiivsemad olla,” arutles Ene Sarapuu. Ta lisas, et valdade esitatavad projektid peaksid keskenduma kogukonnale, mitte aga ülesannetele, mis riik on omavalitsusele pannud.
Sarapuu hinnangul ei läinud ettevõtjad alguses kuigi hästi käima. Kui esimesel aastal said ettevõtjad toetust pisut üle 35 000 euro, siis 2011 oli see summa juba viis korda suurem. Sarapuu meelest võib üks põhjusi olla, et teave ei liikunud nii hästi ja ka omaosalust oli raske leida.
MTÜdel peab omaosalus olema 10%, ettevõtjail aga 40% projekti maksumusest.
Mitu suurt projekti ei teostunud
Kuue aasta jooksul on kõige rohkem, ligi 120 000 eurot toetust saanud Margus Kasterpalu Saueaugu teatritalu arendamiseks. Selle raha eest on pool vanast rehielamust ümber ehitatud majandushooneks, kus on tualetid, duširuumid ja köök. Ehitatud on abihoone ja korda tehtud näitlejate maja.
Kõige suurema ühele projektile makstud toetuse sai Piirsalu Põllumajanduse OÜ lüpsilautade katuste vahetamiseks – 47 928 eurot.
Ene Sarapuu sõnul ei tähenda hindamiskomisjoni heakskiit, et projektist ka asja saab. Mitme suure taotluse puhul selgus, et kuigi toetus on saadud, ei ole jõudu oma projekti ellu viia.
Nii näiteks jäi 2012. aastal kasutamata Aivo Hirmo ja Silver Schönbergi firmale OÜ Waterest eraldatud 42 000 euro suurune toetus, et käivitada Uuemõisas pudelivee tootmine. 2009. aastal sai Caspar Vikkiski ja Argo Väli MTÜ ACH Trainings kahe projekti peale kokku 62 000 euro suuruse toetuse, et rajada ning sisustada Kiltsi huvi- ja spordikeskus. Kiltsi jäi spordikeskus rajamata ja raha kasutamata, sest toetus makstakse välja alles pärast kulutuste tegemist.
Lihula vallas eraldati Marika Manni firmale OÜ Sustainable Tourism Development 47 861 eurot toetust loodusturismikeskuse hoonekompleksi projekteerimiseks, äriplaani ja tasuvusanalüüsi koostamiseks. Et suurem osa kavandatust jäi tegemata, maksti välja vaid veidi üle 6800 euro.
Sarapuu selgitas, et kasutamata jäänud raha ei lähe raisku, vaid jagatakse teistele Läänemaa projektidele. Seepärast võiksid taotlejad, kes mõistavad esimese aasta jooksul, et nad oma projekti ellu viia ei suuda, sellest kohe teada anda.
Sarapuu tunnistas, et ka kõik teostunud projektid pole olnud ühtviisi edukad. Ta tõi näiteks mõne seltsi, kes on küsinud toetust asjade soetamiseks, millega pakkuda kogukonnale teenust. Arvutid ja tarkvara on muretsetud, kuid teenust käivitada pole suudetud.
Sellisel puhul toetust tagasi ei küsita, sest see anti asjade soetamiseks. „Eesmärgi täitmine ongi väga raske, eriti mittetulundusühinguil,” ütles Sarapuu.
Rahajagamisreeglitesse on tehtud ka mõned muudatused. Näiteks hakkas juba lõppeva perioodi lõpus kehtima kord, et kui toetust küsitakse projekteerimiseks, ei piisa projekti valmimisest, vaid viie aasta jooksul tuleb ka ehitama hakata.
Kolm suurimat toetust saanud projekti
- Piirsalu Põllumajanduse OÜ lüpsilautade katuste vahetamiseks 47 928 eurot
- Marimetsa sõprade selts Lääne värava projekteerimiseks 47 646 eurot
- Massu mõisa tallid koresöödalauda ümberehituseks maneežiks 45 976 eurot
Kümme enim toetusraha saanut
- SA Eesti Teatri festival (Saueaugu teatritalu) 3 projektiga 119 614 eurot
- MTÜ Läänemaa Vibulaskjad (Kullametsa küla viburaja arendamine) 9 projektiga 107 964 eurot
- SA Põhja-Läänemaa Turismi (Palivere liikumisrajad) 6 projektiga 90 821 eurot
- Kodukant Läänemaa (kohaliku toidu projekt, laagrid, õppereisid) 9 projektiga 85 179 eurot
- Läänemaa arenduskeskus (õpilasmalev, koolitused, maakonna tutvustamine) 8 projektiga 72 117 eurot
- SA Jaam (Risti raudteejaamakompleksi korrastamine) 3 projektiga 69 362 eurot
- Risti rahvaselts (videovalvesüsteem, perekeskus, elukestva õppe võimaluse loomine) 3 projektiga 67 580 eurot
- MTÜ Unistuste Vabrik („Bändkämp”, noorte muusikute laagrid Lihulas) 5 projektiga 58 672 eurot
- Kullamaa käsitööselts (Kullamaa käsitöömaja valmisehitamine) 2 projektiga 58 664 eurot
- Rõude külaselts (külamaja korrastamine, puutöötoa sisustamine jms) 6 projektiga 58 151 eurot
…rookombain seisab jõude, pole meest, kes tööd teeks…Niipalju siis aktiivsusest, projekte kirjutatakse, raha saadakse, aga …
Oled ilmselt kibestunud saamatu tüüp. Et midagi suurt korda saata, oleks vaja alustada väikesest, aga sina virised. Tule sealt arvuti tagant kasvõi jõulude aegu välja ja mine vaata kasvõi, kui mõnusad on tekkinud liikumisrajad. Saad ehk tervise paremaks ja ei kuluta asjatult neid närvirakke. Et need liikumisrajad tekiksid, on selleks vaja entusiaste ja on vaja peale vabatahtlike töö, ka raha ja selleks LEADER ongi. Seda ma muidugi ei välista, et mingi korruptsioon toimib ja omad kunded saavad kergemini raha kätte, kui võhivõõras üritaja. Uusüritaja puhul hakatakse lihtsalt otsima konkse.
Mida sa vingud. Keegi ei keela endal ka aktiivne olla. Saage lõpuks aru,et ei ole enam NSVL.
Kellele te nüüd seda puru silma ajate siin. rahvas on sõjapõgeniku staatuses ja lahkub regioonist. Lahkub jätkuvalt sest siin aga projekteeritakse läänemaa väravaid, teatri festivale, pändkämpe, viburadasid ja liikumisradasid metsa veerele. 100 meetrit kivi aeda on teil ajuda vahel. LEADER jagab oma kulidele rahasid, see on korruptsioon.