Sadama süvendamise ja ujuvkaide paigaldamise on ette võtnud nii Viktor Siilatsile kuuluv Suur-Holmi kui ka Aivar Reiviku Veskiviigi sadam.
Mõlemad loodavad ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu jagatavale väikesadamate toetusele. Suur-Holmi sadamas on kavas süvendada akvatoorium ja paigaldada kaks ujuvat kaid. Suur-Holmi sadama omanik Viktor Siilats selgitas, et süvendamisele läheb ka Veskiviigi sadamasse viiv vähemalt 20 m laiune sissesõidutee, nii nagu veeteede amet on ette kirjutanud.
„Süvendamine toimub eeldusel, et saame veeteede ameti lõhutud kaid oma kohale tagasi asetada, kaikohad taastada ja Läänemaa vabatahtlike merepäästjate päästelaeva selle kai äärde tagasi,” lisas Siilats.
Süvendamise maht jääb alla 9000 m³. Suur-Holmi sadamasse on kavas rajada betoonslipp, et veesõidukeid kaldale sikutada, neile tehnilist hooldust ja talvesäilitust pakkuda.
Kahe jahisadama omaniku konflikt Suur-Holmi ujuvkaide pärast on kestnud aastaid. Kui Siilats sadama rajas, lasi ta Haapsalu linnavalitsuse loal paigaldada kaks uut ujuvkaid. Laevaomanikud aga leidsid, et need lõikasid läbi veetee Veskiviigi sadamasse. Kahe sadama konflikt päädis sellega, et veeteede amet lasi ujuvkaid mullu novembris sunniviisil kõrvaldada. Sadam jäi ilma 20 kaikohast. Protestiks selle vastu hoidis Siilats oma jahisadama terve selle suve suletud. Sadamatüli pärast ei tulnud ka Muhu väina regatt sel aastal Haapsallu.
Nüüd on Haapsalu linnavalitsus taas asunud toetust otsima, et Siilats võiks ujuvkaid uuesti vette lasta. Haapsalu linnaarhitekt Anu Joost ütles, et praegu on Suur-Holmi projekteerimistingimused kooskõlastusel riigiasutustes.
Uue ujuvkai asjus ei ole veeteede amet oma seisukohta veel kujundanud.
„Taotlus on menetluses,” ütles veeteede ameti peadirektori asetäitja Taivo Kivimäe. „Otsust veel pole.”
Puuduv ehitusluba
Veskiviigi sadam on ettevalmistusega kaugemale jõudnud: Haapsalu linnavalitsus kinnitas kolmapäeval projekteerimistingimused, sest ükski asjasse puutuv ametkond ei leidnud takistavaid asjaolusid.
„Süvendada sadamat ja panna juurde ujuvkaisid, videovalve, sadama valgustuse parandamine ja uus slipp,” loetles projektijuht Urmas Pau Veskiviigi töid.
Hinnapakkumuste kohaselt läheks töö maksma umbes 270 000 eurot, sellest loodavad sadamaomanikud saada 180 000 eurot toetust. Kavas on süvendada kogu Veskiviigi sadama akvatoorium, et sadamasse võiksid tulla ka suurema süvisega alused. Praegu pääseb sadamasse 1,6 m süvisega jaht, pärast süvendamist on sadamas 3 m vett kiilu all.
Uute ujuvkaidega koos mahub sadamasse umbes 70 alust, praegu on kohti 30.
„Lisakaid saabki panna vaid süvendamise järel,” selgitas Pau.
Veskiviigi sadamal on projekt juba valmis.
„Loodetavasti annab linn juba sel aastal ehitusloa,” ütles Pau. Ehituseks läheb ehk kevadel. Pau sõnul läheb sadam kinni vaid süvendamise ajaks, aga see peaks kestma mõne nädala. Ujuvkaide paigaldamine ei tohiks samuti kaua aega võtta, sest kaid tehakse mujal valmis ja tuuakse kohapeale. Ujuvkai tuleb betoonujukeil ja on kaetud immutatud puidust laudisega.
Süvendusmaterjal
Joosti sõnul pole linnavalitsus veel otsustanud, kuhu läheb süvendamisel välja kaevatud pinnas.
Ametlik kaadamiskoht ehk kaevatud pinnase ladestusoht on Eeslahes. See on suuremat sorti lohk mere põhjas, aga see eeldab kallist praamivedu. Pau ütles, et kaadamiskoht on üks võimalus, kuid nad tahaksid kasutada materjali ka enda sadama kaldakindlustuse rajamiseks.
„Kui kõik läheb positiivselt, on kavas tööd lõpetada enne 2015. aasta hooaja algust,” märkis Pau. Ta lisas, et tööd võivad venida ka tuleva aasta lõpuni, kuid sadamad on sellest hoolimata avatud.
Toetusraha napib
Sel sügisel said meresadamad taotleda EASist raha, et teha külalisaluste teenindamiseks vajalikke investeeringuid. Ühe projekti toetus on kuni 200 000 eurot, omafinantseering on vähemalt 30%. Taotlusvooru kogumaht on 2 miljonit eurot.
Toetus eesmärk on parandada huvi Eestisse reisimise vastu ja pikendada külalisaluste viibimise aega Eesti vetes. Taotlusi esitati 24 sadama arendamiseks. EASi arenduskonsultandi Kait Kabuni sõnul selguvad toetusesaajad tuleva aasta jaanuaris.
Korralikke väikesadamaid on vähe
Eestis on registreeritud 110 sadamat, kus väikelaevad saavad silduda. Neist ligi 25 vastab külalissadama nõuetele, st nad pakuvad turistile mitmekesist teenust. Seda on liiga vähe, et kasvatada välismaist mereturismi. Sadamad paiknevad ebaühtlaselt: enamik väikesadamaid on koondunud Harju, Lääne, Hiiu ja Saare maakonda; Pärnumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal on katmata lõike, mis ületavad väikelaeva keskmist päevateekonda (u 30 meremiili).
Veeteede ameti andmeil peatus 2013. aastal Eesti väikesadamais 8457 alust. Ühe alusega on keskmiselt saabunud 3,4 inimest, kes on sadamas olnud keskmiselt 1,7 päeva.
Allikas: EAS
Fotod: Arvo Tarmula
