Eile külastas Haapsalut peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas. Ennelõunal esines peaminister gümnasistidele, pärastlõunal kohtus ettevõtjatega.
„Kutsusime peaministri Läänemaale, et tutvustada talle maakonna arenguplaane ning arutleda, mida saaksime läänlaste paremaks käekäiguks üheskoos teha,” rääkis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
Peaministriga oli Haapsalu kultuurikeskusesse kohtuma tulnud paarkümmend ettevõtjat.
„Ettevõtluse arendamine, sh kõrgepalgaliste töökohtade loomine Läänemaale on üks maakonna arengu võtmeküsimusi. Läänemaa inimestel peab olema võimalus oma kodumaakonnas töötada ning peret kasvatada. Kiire, mugav ja turvaline ühendus pealinnaga on läänlaste hinnangul samuti väga oluline,” ütles Lauri Luik peaministri esinemist sisse juhatades.
Tunni aja jooksul andis Taavi Rõivas ülevaate Eesti edukusest, olles arvudega siiski tunduvalt tagasihoidlikum kui tema eelkäija Andrus Ansip.
Oma ettekandes pakkus peaminister vahefinišiks aastat 2018. „See on käega katsutav kaugus, selle ajaga jõuaksime midagi ära teha,” ütles Rõivas. Eesti Vabariik saab siis saja-aastaseks ning 2018. aasta esimesel poolaastal on Eesti Euroopa Liidu eesistuja.
Kas valitsusel on Haapsalu raudtee taastamise plaan, seda tahtsid peaministrilt teada nii Haapsalu tarbijate ühistu juht Raimond Lunev kui ka Kuke galerii perenaine Aita Mölder.
„Täiesti mõistan, et see on teile ülioluline ja arvan, et see on tehtav ka Eesti jaoks oluliseks,” ütles Rõivas.
Peaminister rõhutas aga, et katteta lubadusi ta jagada ei saa. „See poliitik, kes teile ütleb, et ma luban teile nipsust 60 miljonit [nii kalliks läheks raudtee Riisiperest Haapsalusse], see pole vastutustundlik. Eelarves sellist raha pole,” nentis Rõivas.
„Tuleb lubada meestele tasuta viina ja naistele kaineid mehi,” viitas Rõivas kunagise keskkonnaministri Villu Reiljani naljale ja lisas: ärge selliseid poliitikuid uskuge.
Rõivas ütles, et raudtee taastamine on siiski võimalik. Raudtee ehitusmaksumuse arvestus on tehtud, prognoositav piletitulu on teada, ka veeremi maksumust teame. „See pole midagi müstilist, kuigi see on kallis, olgem ausad,” lausus Rõivas.
„Aga üks arvutus on enne seda veel vaja teha – kui suur on raudtee sotsiaalmajanduslik mõju,” ütles peaminister. Tuleb tõestada, et raudtee sotsiaal-majanduslik kasu on suurem kui raudtee iga-aastane dotatsioon. „Kui me selle suudame ära teha, siis ma ütlen, et sellel projektil on lootust,” kinnitas peaminister.
Rõivas nentis, et Euroopa raha raudtee taastamiseks ei ole. „Eelmine majandusminister [Juhan Parts] plaanis euroraha teedesse,” ütles Rõivas. „Urve Palo suhtub sellesse projekti positiivsemalt, tema peab selle paberi valmis joonistama.”
Rõivas usub Palo tegemistesse. „On ju mitu asja liikuma saadud: Rail Baltic on leedukatega kokku lepitud, praamiasi liigub, gaasitoru ehitamiseks on lepe olemas,” loetles Rõivas.
Aga raudteega läheb isegi positiivse stsenaariumi korral aastaid. „Tõemeeli mõtleksin selle peale, et vahevariandina viiks sisse kiired ekspressbussid,” soovitas Rõivas.
Fotod. Urmas Lauri
Lauri Luik.
Peaminister Taavi Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivas: „Tõemeeli mõtleksin selle peale, et vahevariandina viiks sisse kiired ekspressbussid.”
Mis neist ekspress pussidest kasu on. Kui linna piiri jõutakse kuskil tunni ajaga ja päras linna piiri ,et pussi jaama iõduda veel minutid 25/30.Seda polteis tundi, kui täna pääva on seda palju. Kaasaksetel Ekspressronkidel läneb selle vahemaa läbimiseks30 minutid. Ja inimesed on süda linnas kus on võialis nii edasi jõudmiseks kasutada trammi kui pusse.
töötan Tallinnas üle 15 aasta, käin tööl autoga ja ei kavatsegi hakata kasutama ei bussi ega rongi ja seda meelt on kõik minu tuttavad, kes samal trajektooril kulgevad. Põhjuseid mitu: esiteks olen vaba oma tulekutes minekutes ja ajakavas, teiseks sõidan kodust töö juurde parklasse Ülemiste taga ca 1tund ja 5 min – ei mingit ümberistumise- ja ajakulu lisaks, kolmandaks – peale tööpäeva saab aetud Tallinas ära oma vajalikud asjatoimetused, hambaarstil käigud jms. ja poekülastused (valik ja hind võrreldamatu Haapsaluga) ning see ei päädi raske toidukoti tassimisega igasuguse ilmaoluga või rongist-bussist mahajäämisega, kui mingi ootamatu ajanihe tekib. Autoroolis olevat aega mõni… Loe rohkem »
Isiklikult eelistan busse sellepärast: rongiga saan sõita ainult Tallinna, bussidega otse erinevatesse paikadesse. Rongidega on palju õnnetusi olnud viimasel ajal, Haapsalu kandis ei ühtegi. Bussijuhilt saan paluda peatust mulle sobivas kohas, rongijuhiga see vaevalt läbi läheb.
Ega su EKRE ka parem pole. Karistame süütuid ja võtame uue seaduse vast aastal 3000. Mine rongi ja tee mootoriga valimisi.
Aitäh, to Neeme!
Mina pole siiani EKRE-s ühegi halva inimesega kokku puutunud. Kõiki muidugi ei tunne ja ei välista, et igalpool on erinevaid inimesi. Minu jaoks aga pole siin asi EKRE-s, vaid eelkõige inimestes! Ja kui juba EKRE-s olen, siis tahan vaid seda, et see muutukski paremaks. Teiste eest vastutada ei saa aga keegi. Kui soovid,kirjuta “süütute karistamisest” mõne EKRE Läänemaa Blogi artikli juurde ja arutame edasi
Eelmisel nädalal osteti just tankitõrje relvi maksumusega 40 milli.
Järelikult raha on jalaga segada.
Kuna see riik teeb niigi koguaeg lollusi, las siis teeb ka mingi lolluse Läänemaa heaks. Kui see rong 40 minutiga Haapsalust Tallinna ei jõua, siis mina temaga sõitma ei hakka.
Aitäh,
Valijad,nüüd on Teie otsustada kui kaugele saadate Rõivase ja Luige selle ekspressbussiga ! Kas saadate otse või ringi !
televisioonis neid ronge esitleti,selle mõttega,et Tallinna kiiresti ja mugavalt tööle saada.Teed rongis näiteks arvutitööd…..Ikka Balti jaama oleks kohale vaja !Aga,no,jah….Haapsalu linn juba miljoneid laenu võtma ei hakka.(Ratas kulub teinekord väga ära ,kui on kaasas,rongi mahub kergesti.)Pole aus,et eurotoetust ka ei saa.
Marie Antoinette ütles ka, et kui leiba pole, söögu siis kooke. …
Kuna Rõivasel käpp sees Ämaris võiks ekspresslennukid käima panna. Kiltsis lennurajad olemas.
Iroonia irooniaks, kuid tõepoolest oleks ilmselt odavam mingit metsavahti lennutada haapsalu tallinna vahet selle käputäie inimeste transportimiseks, kellele bussitransport ei sobi aegluse tõttu.
60 miljonist ehtuskuludest pluss raudtee käigushoidmise kuludest jätkuks ilmselt 100 aastaks selle väiksesearvulise seltskonna lennukitega edasi tagasi tasuta sõidutamiseks.
30 milj on täiersti erinev 60 milj, nagu ka 1 milj 5 miljonist.