13

Taavi Rõivas: Kiltsi tööstuspargi kaval on jumet

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Peaminister Taavi Rõivas andis täna pärast ettevõtjatega kohtumist lühiintervjuu Lääne Elule.

Oma ettekandes rääkisite ka Ämari lennuväljast, mis on Reformierakonna valimisklipi tõttu olnud paar päeva Eesti meedia üks esiuudiseid. Haapsalu külje all on samuti üks märkimisväärnne militaarobjekt – Kiltsi lennuväli. Mis plaanid on sellega Eesti kaitseväel ja NATOl?

Eesti-suurusel riigil on võime ülal pidada üht väga heal tasemel sõjalennuvälja ja see on Ämaris. Oleme – nii NATO kui ka Eesti riik – sinna aastate jooksul väga palju investeerinud. Kui seda ümberehitust alustati, oli väga palju skeptikuid, kes rääkisid, et ei tea, kas ikka tasub ära, kas sinna tuleb kunagi lennukeid. Oli küll ja küll ka neid, kes muigasid, sest eskiisplaanidele oli joonistatud ka hävituslennukeid. Ütlesid, et Eestil ei saa kunagi hävituslennukeid olema. Võib-olla oli neil õigus, et meil ei ole neid lennukeid. Aga meid kõiki kaitsev reaalsus on see, et seal on pidevalt neli NATO hävituslennukit. Seal käivad väga tihti harjutamas nii liitlaste lennukid kui ka kopterid, kõikvõimalikku sellist tehnikat, mida Eestil endal pole. Liitlastega koostöös aitab Eestit paremini kaitsta.

Ma usun, et peaksime keskenduma sellele, et Ämari veel paremaks teha. Kiltsi on piisavalt lähedal, nii väikese vahega kaht sõjaväelennuvälja vaja ei ole.

See ei tähenda, et seda taristut, mis Kiltsil on, ei võiks kuidagi nutikamalt kasutada. Küllap on ka selleks häid ideid. Ei saa välistada, et seal ei võiks olla kaitseväega seotud objekte, aga teist Ämari-sugust lennuvälja Eestisse rajada käiks meil üle võimete ja seda pole ka vaja.

Ridala vald on tahtnud Kiltsi lennuväljale teha hobilennuraja. Seni pole see vallal õnnestunud. Ütlesite, et Kiltsit saaks riigikaitses kasutada. Kas Kiltsi lennuväli on kaitseplaanides kirjas?

Aga mitte sõjalennuväljana. Ma ütlen ausalt, et ma ei tea, millised plaanid on omavalitsusel või kaitsejõududel Kiltsi lennuväljaga, aga küllap neid häid mõtteid on. Sellest plaanist olen rohkem kuulnud, mis puudutab lennuraja lähedal olevat ala, kuhu kavandatakse tööstusparki. Selles tundus juba esimesel kuulmisel olevat jumekust küll ja küll.

Andrus Ansipi valitsuses oli peaministril ja regionaalministril haldusreformi asjus eri arusaam. Ettevõtjaile esinedes rääkisite omavalitsuste koostöö vajalikkusest. Teie valitsuses regionaalministrit ei ole, kuid kas valitsusel on haldusreformi kaart seinal?

Palju tähtsam on koolivõrgu kaart ja palju tähtsam on sotsiaalasutuste kaart. Haridusministri seinal on kindlasti kaart, kuidas Haapsalus ja Läänemaal tervikuna gümnaasiumiharidust arendada ja teha seda omavalitsustega koostöös. Mina ei ole see, kes seda lõppastmes otsustab, aga kodanikuna on ka mul oma seisukoht: Läänemaal võiks olla gümnaasiumid, nii nagu praegu on Noarootsis ja Haapsalus. Ilmselt võiks kolmas kool olla Lõuna-Läänemaal, sest Virtsust Haapsallu on ikka päris pikk maa. Sotsiaalministri ameti aegadest mäletan, et arutasime, kuidas puuetega laste hoiuteenuseid omavalitsustes korraldada. Läänemaa on üks neid näiteid, kuidas on seda Haapsalus võimalik teha.

Põhimõtteliselt võiks nii olla, et omavalitsused suudaksid kokku leppida, et need teenused, mida üksi ei suudeta pakkuda, tehtaks ühiselt. See on see, mis tegelikult on inimestele tähtis. Mitte vallapiir, mis on samuti paljudele emotsionaalselt tähtis, aga sisulise tähtsusega on, kuidas teenuseid võimalikult hästi osutada.

Niipalju kui mina Tallinnasse kuulnud olen – seda kinnitas ka tänane vestlus nii õpilastega kui ka omaaegse Wiedemanni gümnaasiumi vilistlastega –, nad on öelnud positiivseid sõnu riigigümnaasiumi kohta. Et siin ei õpita mitte ainult väga heades tingimustes, vaid siit saab ka kvaliteetse hariduse. Läänemaa ühisgümnaasium on üks näide, kuidas eri omavalitsuste lapsed saavad käia ühises haridusasutuses. See on see, mis ühiskonda edasi viib. Kaardi joonistamisel võib teatud tingimustes oma roll olla. Aga et me joonistame Tallinnas kohalikku konteksti tundmata kaardi valmis, nii et ei tule isegi kohapeale küsima, tundub mulle kohatu ja kohalike suhtes ebaviisakas olevat.

Fotod: Urmas Lauri

Taavi Rõivas Haapsalus 098
Peaminister Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas Haapsalus 113 Taavi Rõivas Haapsalus 132 Taavi Rõivas Haapsalus 141 Taavi Rõivas Haapsalus 175

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Raidma kangutas Kiltsi tööstuspargi kännu tagant lahti | Lääne Elu

[…] seda liini ajama,“ ütles Koppa. „Kõik arvavad, et asjal on jumet ning seega pole oluline, kes maa omanik, peaasi, et tööstuspargi rajamine […]

kohalik
kohalik

Üle Eesti on seda tootmispinda sadades hektarites saada, mida keegi ei kavatsegi kasutada.Kohalikke firmasid pannakse hoopis kinni..

ta
ta

hästi õppinud oma juhtudelt ,kuidas anda vastuse,mis ei kohusta millekski…

hth
hth

Täna on Haapsalus pakkumisel täiesti valmis kaasaegne heas asukohas tootmispind 8000m2, mis vabaneb 2015. Kui sellele tormi ei joosta, võite unustada ka jutud jumekusest.

indrek
indrek

Vikerkaarevärviline jume?

Neeme
Neeme

Üks korralik tööstusküla võib vajada ka kaubaveoraudteed, aeg seda ka näitab. Kui on võimalus,tekivad tasapisi ka veod. Või soovitab peaminister kiirrekkaid seniks?

hth
hth

Raudteed vajavad ainult mõningad Eestis vähe esindatud tööstusharud – toorainete töötlemine, muu rasketööstus. Võtame näiteks edukad tööstuspargid Tallinna ümber – Jüri, Tänassilma – rongidega seal ei liigelda.

Rõivas
Rõivas

hale kloun…aga mandunud reformierakonnalt loota midagi paremat on lootusetu.

muretu elu
muretu elu

imelik,peaminister tuleb valijatega kohtuma ja ei tea isegi seda,mis plaanid on kaitseliidul Kiltsi lennuväljaga….no kui palju meil selliseid lennuvälju on ? on siis nii raske nõunikud tööle panna ja korralikult kodutöö ära teha…no ei tekita sellised poliitikud usaldust ….olgu siis jume missugune.

meeletu-sokisahtel
meeletu-sokisahtel

Kelmikas mees, see meie noor peaminister.

See lause “on jumet” paneb küsima, et missugused sokid peaministril olid? Kas need kelmikad “Pisuhänna sokid”.
———————————————————————————————-
Esimese preemia võitis Eduard Vilde Muuseumi (Tallinna Linnamuuseum) meene “Pisuhänna sokid”. Žüriile avaldas muljet sokkide lihtsus ning kelmikas lahendus.

“Pisuhänna” sokid on oma ainese saanud Vilde “Pisuhänna” näidendist. Komplektis olev punane sokk sümboliseerib piibelehelikku vaimsust ja boheemlaslikkust, must vestmannilikku võimukust ja raha.

Nii on sokikandjalgi jalg üle põlve istudes kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Täpselt nagu vaim ja võim meie igapäeva elus.

Jumma
Jumma

Vaat kus tark.Jumet on, isegi Sukles midagi on sellest kuulnud ja kohe tormas Petlemasse oma jüngritega õigust taga nõudma. Vaat tahaks nüüd teada, millise sõnumi ta ka toob. Ehk polegi vaja ühiskatlast, nagu Hrushsov kommunismi ette nägi, lapsi toitlustada. Ootame ära ja kuuleme ka, oleme Petlemma linna kogemustest ehk ka targemat õigustust oma tegutsemistele. Andku Jumal meie valitsejatele ikka mõistust ja arukust!

wpDiscuz