Rõude külamajas esitleti täna Helga Kogeri vastilmunud raamatut "Läänemaa tekid", kuhu on kogutud enam kui 60 tikitud tekki kogu Läänemaalt.
Raamatu andis välja kirjastus "Hea lugu", tekid jäädvustas fotodele fotograaf Urmas Luik, raamatu kujundas Einike Soosaar ja toimetas Annika Reiljan.
Helga Kogeri sõnul on juba koostatud kaks raamatut Lihula lillitikandist, kuid tema soov oli kaante vahele koguda ka muud Läänemaa tikitud tekid.
Haapsalus sündinud-kasvanud, kuid kõik koolivaheajad Nõval Hindaste külas vanavanemate juures veetnud Koger ütles, et Läänemaa tikitud tekid on talle silma jäänud juba lapsepõlvest.
Raamatu mõte on autori peas tiksunud aastaid, kuid raamatu koostamisega tegeles ta põhjalikumalt umbes pool aastat. Materjali kogudes pildistati üles nii Hanila, Rõude, Haapsalu ja Lyckholmi muuseumis kui ka kodudes säilinud tekke."Inimesed olid väga vastutulelikud," kiitis autor.
Raamatusse on jõudnud nii 130aastane tekk kui ka tänapäevaseid esemeid, mis on inspiratsiooni saanud vanadest Läänemaa tekkidest.
Päris kõik ülespildistatud ja -joonistatud tekid raamatusse ei jõudnud. Helge Kogeri sõnul oli tal raamatut koostades eesmärk, et tekkidel olevaid motiive oleks võimalik ka järele tikkida, kuid mõnelt vanalt tekilt oli raske mustrit maha võtta. Käsitööhuvilistele on raamatus neli suurt mustrilehte tekidel leiduvate motiividega ja autor loodab, et see ärgitab inimesi uusi tekke tikkima ja selleläbi esiemade pärandit säilitama.
Helga Kogeri sõnul eristuvad Läänemaa tikitud tekkid mujal leiduvatest selle poolest, et vaatamata uute moesuundade levikule jäid siinsed tikkijad isepäiseks ja säilitasid motiivide paigutuse. "Läänemaa tekkidel on nurkades suured motiivid ja keskel keskmise suurusega motiivid. Keskväli oli päris tühi või kaunistati initsiaali või ristuvate okstega," selgitas ta.
Koger lisas, et kui Lihula tekid on erkpunased, on mujal Läänemaal tekid mustal, rohelisel või ka roostepruunil taustal.
"Ega paljude tekkide kohta polegi teada, kus või kes nad tikkunud on, sest inimesed liikusid ja asjad samuti," selgitas Koger. Tema sõnul on aga üks väga tubli tikkija olnud Keedika kandis, kelle motiive on ilmselt teisedki tikkijad üritanud järgie teha.
Suuremal osal Läänemaa tekkidest näeb lillemotiive, kuid mitte ainult. Näiteks saanitekkidel on sageli kujutatud hobusepäid, üks tekk on kaunistatud viinamarjadega ja üks Hanila muuseumis olev tekk eksootiliste lillede ja lindudega.
Helga Koger rääkis, et kui varem arvati, et Läänemaa naised õppisid tikitud tekke valmistama muhulaste eeskujul, siis hiljem on pakutud vastupidist varianti. Ta lisas, et muhu ja läänemaa tikand on arenenud eri suunda – kui muhulased hakkasid kujutama looduses leiduvaid lilli – moonid, karikakrad jne, siis läänlased jäid truuks pigem fantaasialilledele.
Tekiraamatu autor lisas, et enamasti tikiti tekimotiivid peast, kuid raamatusse on jõudnud ka kuus ristpistes tiktud tekki, mille motiivid on tehtud mustrilehtede järgi.
Et pidulik raamatuesitlus sai teoks just Rõude külamajas, on "süüdi" Rõude seltsiliikumise üks eestvedajaid Ants Maripuu, kes autorile sellise ettepaneku tegi.
Helga Koger käis raamatu koostamise käigus ka Rõudes, kuhu selleks puhuks oli ümbuskonna küladest-taludest kokku kogutud säilinud tekke. "Kaks päeva pildistasid-joonistasid nad neid siin üles," rääkis Maripuu.
Maripuu sõnul on selliste raamatute avalikul esitlemisel mitu eesmärki. Ühelt poolt see, et tekid taas au sisse tõsta. "Et see vana lugu ära ei kaoks ja Läänemaa inimeste tehtud tekkidele saaks juurde Läänemaa loo," ütles ta.
Maripuu lootis, et raamatuesitlus ärgitab inimesi tikitud tekke märkama ja jäädvustama. Ta lisas, et paljud tekid on aja jooksul hävinud – neid visati kartulisalvede peale ja kasutati muidu majapidamises ära.
Teisalt aga lootis Maripuu, et sllised kokkusaamised annavad ideid ja ärgitavad inimesi, eriti noori, käelise tegevusega tegelema ja tekke järele tikkima.
