Kui Ridala valla nelja aasta arengukava realiseerub, on Uuemõisa loss keldrist katuseni korras ja majas tegutseb põhikool. Ridala põhikoolil ja Panga külal on tuttuus spordihoone, Kiltsi ja Uuemõisa tööstusalad on edasi arenenud; teed on paremas korras ja Uuemõisa park on mõisa vääriline.
Ridala valla suurim plaan kõlab lühidalt nii: loss korda ja algkool põhikooliks!Vald on tellinud põhiprojekti terve Uuemõisa mõisahoone kohta. See on praegu päästeametis jm kooskõlastamisel. Projekt hõlmab vett, kanalisatsiooni, elektrit ja ventilatsiooni, fassaadi ja kõike muud, mida on lossi kordategemiseks vaja.Eesmärk on kasutusele võtta aastaid tühjalt seisnud idatiib, kuhu saaks paigutada Uuemõisa põhikooli. Idatiivas saab taastada ka kunagise uhkuse, hea akustikaga ja läbi kahe korruse ulatuva imekauni saali.
„Oleme lossi projekteerimisel lähtunud põhikoolist,” ütles vallavanem Toomas Schmidt. Praegu on Uuemõisa algkoolis pisut alla 120 lapse. Kolm põhikooliklassi annaks juurde 60 last, nii et tekiks 170–180 lapsega kool.
Põhikool moodustuks peamiselt algkooli lastest, kes praegu lähevad edasi Haapsalu koolidesse. Lapsi võib ka linnast juurde tulla, sest paljud pered eelistavad väikest kooli. Schmidt tõi näiteks Oru kooli, kus põhikoolis on juba 90 last varasema 60 asemel. Uuemõisa algkoolis käib praegu umbes 30 linnalast.
„Korralik mõisakooli keskkond on neile lastele lahendus,” ütles Schmidt.
Algkool vajab igal juhul investeeringut
Kui euroraha lossi remondiks ei tule, peab vald lossis rohkem oma raha mängu panema, muidu ei saa seal algkooli enam pidada. Koolil on hulk puudusi: pole tuletõkkeuksi ega ventilatsiooni, päästeameti ettekirjutused on täitmata; elektrisüsteem ja valgustus ei vasta nõuetele. Kunagises katusealuses lasketiirus on peeglitega saal, aga seda ei tohi enam kasutada, sest sealt pole varuväljapääsu. Väikeste laste võimlemistunnid käivad nüüd kutsekooli võimlas, mida vald rendib.
Eurotoetuse kõrval on veel üks ebakindel asjaolu. Riik on huvitatud küll kodulähedastest põhikoolidest, kuid seal peab olema palju lapsi. Seetõttu võib koolide riigipoolses rahastamises kujuneda tähtsaks aspektiks põhikoolide vahekaugus. Et põhikoolid liiga lähestikku ei asuks, võib väike kool saada riigilt vähem raha. See peaks innustama koole kokku liitma.
Schmidti meelest ei saa vald idatiiva kordategemisest loobuda. „Kui põhikooli rajamine ei ole hea mõte, siis algkoolile on ikkagi saali vaja,” ütles Schmidt. „Pealgi ei saa me lasta lossi ühel tiival küljest ära kukkuda. Arengukava alusel peaks Uuemõisa mõisahoonest saamagi kohalik haridus- ja kultuurikeskus.”
Kui põhikooli ei tule, tuleb idatiiva põhiosale teine sisu leida, aga kordategemist ei saa enam edasi lükata, lisas vallavanem.
Lossi täielik kordategemine oleneb sellest, kas vallavalitsus saab selleks euroraha. Schmidti sõnul peaks see klaar olema hiljemalt tuleva aasta alguseks. Siiani on vald esitanud lossi kordategemiseks kolm taotlust, kuid raha pole vald saanud.
Ridala kool peab saama miljon eurot maksva spordihoone
Ridala põhikooli kohta ütles Schmidt, et koolis on tehtud suur arendustöö, õpikeskkond on hea, aga koolist poole kilomeetri kaugusel asuv võimla on ohtlikuks muutunud. Selle asemele on kavas ehitada aastail 2017–2018 täiesti uus võimla. Vald on ettevalmistused teinud: eskiis on valmis, detailplaneering lõppjärgus. Vana hoone lammutamine ja uue ehitus maksab umbes miljon eurot.
Uuemõisa tööstuspargi arenguks on vaja laiendada Masti teed, sinna on vaja korralikku valgustust. Sama teed saaks kasutada ka ühistransport, kui bussiliine pisut ümber korraldada.
Kiltsi tööstusalal on vald teinud detailplaneeringu ja kõik vajalikud analüüsid. Vald ootab juba rohkem kui pool aastat maa-ametilt vastust, kas vald saab tööstuspargi maa munitsipaalomandusse. Schmidtile on arusaamatu, miks maa-ametil vastus nii palju aega võtab. Tema sõnul ei ole riigil põhjust karta, et omavalitsus hakkab munitsipaalmaaga äri ajama, sest 65% munitsipaalmaa müügist tuleb anda riigile.
Praeguste arvutuste kohaselt kulub tööstuspargi taristu ehituseks 34 miljonit eurot, alustada saaks aga ka vähemaga.
„See on tähtis teema maakonna tööhõives – kui midagi ette ei võeta, jätkub elanike vähenemine!” ütles Schmidt.
Väiksemaist ettevõtmistest nimetas Schmidt kergliiklusteede ja välisvalgustuse uuendamist, mõisapargi etapiti korrastamist, aga see oleneb valla võimalustest.
Strateegia elluviimine eeldab, et vald peab omaosaluseks panema poole miljoni euro ringis. Kindlasti tuleb võtta laenu ja see kergitab laenukoormust, kuid laenamiseks on veel ruumi.
Ridala vallavanem Toomas Schmidt seisab Uuemõisa lossi saali ehitatud vahelael, mis on renoveerimise käigus kavas lammutada. Foto: Arvo Tarmula
Koolid peavad olema seal kus lapsi on, mitte punnitada neid teha sinna kus lapsi pole, sry.
Mõistlik mõte Uumõisa põhikool teha! Lapsi on selleks küll ja enamgi veel! Ristil on praegu lapsi u 60, Palivere Põhikoolis 70-nd. Läänemaa mõistes on seega lapsi kahe põhikooli jagu!
…Ridalas on mõistus kodus. Et teha oma asjad korda,tuleks võtta kasvõi kiirlaenu. Pärast kamandavad ka seal Sukles ja Saareväli. Eriti kiiresti tehakse uus üldplaneering ning mereäärne maa läheb kaubaks…
oled ikka sulaselge sooda 🙂
taebla näide suletud uhketest koolimajadest peaks olema hoiatavaks näiteks fantasööridele
varsti ei taha haapsalu enam löhkilaenajaga ühineda, uuemõisa pargi asemel tuleb valla teid remontida ja ei saa aru , et kiltsi kergliiklustee ja võimas tänavavalgustus seal kuidagi vallaelanike tööhõivet on parandanud, sic!