Iga kord kui tulen Haapsallu, kas mingi sündmuse tõttu või muul eesmärgil, tuleb meelde noorus kui Haapsallu pruudi juurde sai sõidetud rongiga. Rongiga, mille ees susises auruvedur, kirjutab endine raudteesõitja Toomas Niimann.
Loomulikult pole võimalik tagasi pöörata aega, küll on mõttekas tuua tagasi rongiliiklus Tallinna ja Haapsalu vahel ning ehk pikendada seda Rohukülani välja? Ma ei hakka heietama põhjuste üle, miks pole enam raudteed ning kes ja kus müüs ja ostis.
Fakt on, et raudteed pole. Aga fakt on ka see, et on säilinud raudtee tamm, osa ajaloolistest jaamahoonetest, aga mis veel tähtsam, huvitavad looduspildid ja tunded. Targad on selgeks teinud, et täna käib raudtee taastamine endisel kujul üle jõu ja pole rentaabel.
Aga on alternatiiv, teeme kitsarööpalise rautee Riisiperest Haapsallu. Kui seadistada liiklus nii, et ajaliselt haakuks ümbeistumine Riisiperes oleks sellel raudteel ka funktsionaalne mõte reisirongiliikluses.
Mis aga minu arvates tähtsam ja huvitavam on kitsarööpaline raudtee turismiobjektina, teekonnana tutvustamaks Eesti loodust, ajalugu, elulaadi.
Romantiline raudtee viiks turisti ajaloolisse romantilisse linna oma uhke renoveeritud raudteejaamaga. Kitsarööpalise raudtee ehitus on kordi odavam ja poleks ehk ületamatu ka riigieelarvele, samas arvan, et see oleks huvitav ka asjaosalistele valdadele, igatahes Nissi valla plaanides figureerib rautee taastamise mõte juba aastaid.
Kellel huvi, võiks minna ja sõita Lätis Gulbene ja Alüksne vahelisel raudeelõigul kus 33 kimeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee ühendab kahte asulat, raudteel mis algselt algas Valgast-Valkast, see on tõeline elamus ja mitte ainult, seal käib ka igapäevane reisirongi liiklus.
Veel 60 aastat tagasi kattis Eestit huvitav kitsarööpmeliste raudteede võrk, raske mõista miks see lammutati, sest nii pole tehtud Austraalias, LAV-s, Jaapanis, Indoneesias, Uus-Meremaal, Saksamaal, Austrias ja Argentiinas, isegi Maliorca saarel.
On vagunite-vedurite tootjaid, kusjuures hind on mitmeid kordi odavam kui normaalraudteel, raudteetamm on kolm-neli korda väiksema koormuse jaoks sellisena peaaegu sobiv sobiv. Ja loomulikult on veel üks aspekt, paneks selle asjanduse käima auruveduriga, mis töötaks kohaliku kütuse (näiteks generaatorgaasiga) ning lisaks, katsemateriali saaks meie tegutsevatelt kitsarööpalistelt – Tootsi ja Lavassaare turbatööstustest.
Teeme ära, teeme sihtasutuse või mittetulundusseltsi, alustame, teeme midagi.
Toomas Niimann, endine raudteesõitja
Šotimaal teeb turistidele lõbusõitu Harry Potteri filmidest tuttav auruveduriga rong. Et Fort Williamsi ja Maillagi vahel sõitvale rongile kohta saada, tuleb pilet mitu kuud varem broneerida. Foto: Urmas Lauri
Alati saab maha teha ja võimatuks pidada.Ometi on hr.Niimannil spetsialistina õiget iva väga palju. Kui mõtleme ainult raha ja kasumi summadest, siis kaob üldse elu mõte, sest mis kasumit sest ikkagi, kulud ju kordades suuremad.Kui aga mõtleme elamise kvaliteetidest ja inimsusest lähtudes,on pilt teine.Esikohale sean inimeste elamisvöimalused ja selle elu kvaliteedi – siin on raudteed kohe kindlasti vaja! Kuulen juba vastuhääli – milleks mingi 20 000 inimese jaoks, aga just see ongi määrav, sest 20 000 inimesel on vähemalt 200 000 ja enam inimkontakti, mis tõstab kogu piirkonna elu ja olemise tuntust ja lisab kvaliteeti. Teiseks on jumet ka auruvedurlusel,… Loe rohkem »
Korra päevas sõitval rongil ei ole kül mõtet.
Lätis on üks kitsarööpaline raudtee. Suvel pannakse pidu, mingit olulist liiklust seal küll ei toimu.
Tore, tore,aga mõtelge ka ikka enne,kui palu kulutusi hiljem see “süsteem” vajab ja kui palju ta sisse toob.Tammi väljaostmine toob küll kellelegi sisse….
jutud nostalgia päevadeks
Artikkel muidugi ilus…. muinasjutt .Kas nii loobumegi oma rongist? Ime ,et keegi veel pole Peetrikest sinna sõitma pakkunud Ei ,see sobi mitte,see kitsarööpmeline,sest siis ei saa isegi kaupa vedada .Ikka see päris ja soovitatavalt elektrirong.Tegutsegem meie ellujäämise nimel,arengu nimel!Ja võrrelda RB maksumust meie omaga,meil kordi kordi väiksema summaga tegemist,raha on selleks ka leitav,kui ikka tahetakse ühist asja ajada.
Ega see iseenesest mõeldamatu ei oleks. Kindlasti saaks ühildada reisiliikluse ja muuseumraudtee. Iseasi, kas see meelitab piisavalt inimesi seda sõiduvõimalust kasutama. Ümberistumine ei ole hea näitaja, kuigi üle elaks. Ja kindlasti tähendaks see seda, et tuleb muretseda ka kaasaegne veerem, mis võimeline sõitma 100-120 km/h. Vaid siis on loota ka mingitki kasumlikkust. Kindlasti oleks plussiks see, et turismiatraktsioon oleks vägev ja kuna suur osa oleks turiste, kes sõidaks, siis…miks mitte. Lisades rattavaguni (nii kaasaegsesse kui turismirongi), saaksid ka matkajad Rohukülla. Kaubavedu, isegi vähest, mis loota, siis muidugi ei oleks. Kuid kindlasti tuleb lähtuda üleriiklikust seisukohast. Kui RB tuleb nagu planeeritud… Loe rohkem »