Tea kirjastus, keeltekool ning telefonimüük tegutsevad tänasest Haapsalus Swedbanki maja teisel korrusel.
Raamatupood on tibatilluke. Paarikümne ruutmeetri suuruses poekeses müüakse ainult TEA ja ELO kirjastuse raamatuid.
Ettevõtte ainuaktsionär ning juhatuse esimees Silva Tomingas lubas haapsallastele, et aasta lõpuks suureneb raamatute valik poekeses paarisaja nimetuse võrra. Just nii palju annab TEA kirjastus aastas raamatuid välja. „Meil on nimistus kaugelt üle 1500 raamatu,“ nentis Tomingas.
TEA tuntumad tooted on mitmesugused teatmeteosed. Palju avaldatakse ka lastekirjandust. Kordustrükkidena ilmuvad ka vanad head lastekraamatud, mis on saanud uue kuue.
„Kohe silm lööb särama,“ nentis lastekirjanduse asjatundja Krista Kumberg lasteraamatuid lapates. „Ja sellest on hea, et nad annavad eesti kunstnikele tööd.“ Kordustrükis raamatud on TEA kirjastuses uuesti illustreeritud.
„Ja see Kuldraamatute mõte pole ka laita. Kõige tugevamaks ja huvitavamaks pean sellest seeriast Eesti lasteluule kuldraamatut mille Reet Krusten koostas. Seal on sisulise ülesehituse selgus väga tugev,“ selgitas Kumberg.
Kumbergile meeldis ka noorematele lastele mõeldud raamatute tõlkesari. „Muidu eelistaks, et väikelasteraamat oleks omamaiselt autorilt ja omamaise kunstniku piltidega, aga see on niisugune paras, kerge lugemine, pildid on sümpaatsed, pole kitšilised. Täitsa korralik sari,“ hindas Krista Kumberg.
Silva Tomingas rääkis avamisele kutsutuile, et raamatupoood on vaid väike osa TEA plaanidest Haapsalus.
„Oleme Haapsalus avamas oma filiaali, sest kirjastusele lisaks on siin ka telefonimüük ning esindatud on ka TEA keeltekool,“ lausus Tomingas. Eriti oluliseks pidas ta kirjastuse telefonimüügikeskuse avamist.
„Praegu on kuus töökohta, arvame, et veel kuus lisandub üsna pea,“ lausus TEA Haapsalu müügiosakonna juht Margus Nee.
„Plaan on järgmise aasta lõpuks 25 töökohta,“ kinnitas Silva Tomingas.
TEA sai 26 aastat tagasi alguse keeltekoolist. Ka kirjastus alustas umbes samal ajal. „Keeltekoolile hakkasime tootma õpperaamatuid, 1991-1992 ilmusid kirjastusel päris raamatud,“ meenutas omanik.
Keeltekooli juhib haapsallanna Anu Suik. Ta ütles, et keeltekooli filiaali kaudu saab ka Haapsalu TEA keeltekooli kvaliteetset õpet. „Ainukesena õpetab TEA 25 erinevat keelt, tahame neid võimalusi laiendada ka Haapsallu,“ ütles Suik. Alustatakse inglise keelest, teiste keelteni liigutakse vastavalt läänlaste soovidele.
Anu Suik hakkab Haapsalu kontoris olema reedeti, ülejäänud päevadel saab keeltekooli kohta teavet poejuhatajalt.
Haapsalu aselinnapea Liina Põld ütles et TEA on filiaali avamisega lisandunud töökohtadega andnud linnale suure panuse. „Tunnustus ja tänu teile,“ lausu Põld.
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu lisas, et mitte ainult Haapsalu ei võida, kasu saab kogu maakond.
TEA raamatupoes on turuletuleku puhul paari nädala jooksul 50protsendiline allahindlus.
„Selline allahindlus pole tavaline asi, see kestab 14. novembrini ja ei grammigi rohkem. See on üsna tavatu,“ ütles TEA omanik Silva Tomingas.
TEA kirjastus ja keeltekool
- TEA asutati 1988. aastal keeleõpet pakkuva kooperatiivina, mille baasil loodi 1991. aastal aktsiaselts Keelefirma TEA. Selle tegevuse hulka kuulus ka keeleõppematerjalide kirjastamine. Aastaks 1995 oli kirjastustegevus kujunenud piisavalt mahukaks, et keeltekoolist eraldati kirjastus iseseisva firmana – loodi aktsiaseltsid TEA Kirjastus ja TEA Keeleõpetus.
- 2008. aasta oktoobris omandas TEA Kirjastus 100% Kirjastus ILO aktsiatest. Septembris 2009 otsustati kirjastused ühendada. ILO kaubamärk on endiselt kasutusel, peamiselt antakse selle all välja õppekirjandust.
- TEA Kirjastusel on ka oma raamatukauplused – kolm Tallinnas ja üks Rakveres ja Haapsalus.
- TEA Keeltekoolis on võimalik õppida 25 keelt.
Allikas: Vikipeedia, TEA veebileht
Fotod: Urmas Lauri
kas need poed ennast selles pisikeses linnas ära ka tasuvad? peab neid tõesti nii palju olema või on haapsalu inimese nii massilised ostjad ja lugejad?
Palju õnne! Tea kirjastuse maksuvõlg koos intressidega on üle 200 000 euro, rääkimata võlgadest autoritele, trükikodadele ja oma töötajatele.