Eestis tegutsevate pankade internetipankade klientide koguarv ületab tublisti kahe miljoni piiri ja igapäevased tehingud netipangas on muutunud enamikule nii harjumuspäraseks, et tihti unustatakse ohud, mis kübermaailmas peituda võivad, kirjutab SEB IT-valdkonna juht Ain Rasva.
Ehkki pankades töötavad kõrgel tasemel andmeturbe spetsialistid ning pangad kaitsevad servereid ja süsteeme tänapäevaste lahenduste abil, ei piisa sellest veel turvaliseks internetipanga kasutamiseks. Nimelt ei saa pangad tagada klientide arvutite turvalisust – seda tuleb teha igaühel endal.
Uksest sisse turvaliselt
Internetipangas turvalisuse tagamine algab elementaarsest – panka sisenemiseks kasutatavad koodid tuleb hoida saladuses. Paroole ei tohi edasi anda isegi mitte lähedastele ning internetipangas kasutatav salasõna võiks olla unikaalne ning mujal mitte kasutatav.
Isiku tuvastamiseks tuleb kasutada turvalisi vahendeid. Lihtsasti kopeeritava koodikaardi asemel on märksa turvalisemad isikutuvastuse vahendid ID-kaart, Mobiil-ID või PIN-kalkulaator.
Arvuti ja tarkvara kaitse ABC
Eelnevast võib jääda aga väheseks, kui arvuti kaitse pole tagatud uuendatud viirusetõrjeprogrammidega või kasutatakse illegaalset tarkvara. Ukse küberkurjategijate ees aitab lukku keerata tulemüür ning värskete turvauuendustega operatsioonisüsteem. Veenduda tuleks ka selles, et kasutusel oleks internetibrauseri viimane versioon.
Elu on näidanud, et inimesed ei kipu operatsioonisüsteemi vahetama turvalisuse kaalutlustel, vaid pigem siis, kui mõni programm või arvutimäng vana süsteemiga enam ei toimi. Võrdluseks tasuks aga meeles pidada ütlust, et kui hoolid endast, siis hooli ka oma varast. Võiks küsida, et kui turvauuenduste ja toeta operatsioonisüsteemi kasutamine tundub asjakohane, siis kas sama ohutu tunduks ka regulaarselt hooldamata lennukiga lendamine? Ilmselt mitte, mistõttu seda ka ei tehta.
XP ohuks igale kümnendale
Näiteks täna veel iga kümnenda arvutikasutaja käsutuses oleva Windows XP operatsioonisüsteemi toetamise lõpetas Microsoft 2014. aasta aprillis. Seetõttu tasuks veel XP-d kasutatavatel pangaklientidel turvalisuse huvides süsteemi uuendada. Uuendamata süsteemi turvaauke ära kasutades on võimalik arvuti pahavaraga nakatada ning jälgida kasutaja toiminguid. Kui arvuti pole kaitstud, ei pruugi turvalisuse tagamiseks piisata ka muidu hästi turvatud internetipangast.
Ain Rasva, Eesti Pangaliit, SEB IT-valdkonna juht
Herr Rasva elab ikka veel vana rasva peal keerutades ühte ja sama vana ja kulunud plaati. Vahel võiks plaati ka vahetada aga paistab, et vaesus ei anna häbeneda. Mida pole, seda ei saa ka ju vahetada! On ju nii? Kogu selle uue OP süsteemi vahu peale võin õelda vaid ühte. Tark kasutaja saab suurepäraselt hakkama ka selle vana ja ammu ennast tõestanud XP-ga. Mina kasutan seda tänaseni ilma igasuguste probleemideta ja mulle ei tule mõttessegi vahetada seda mingisuguse Linuxi või Win7 ega Win8 vastu. Kõik need jutud mingist ohust XP vastu on puhas sõnavaht ja ei midagi enamat. Alles oli… Loe rohkem »
ilus, ümmargune hülgemöla microsofti palgaliselt. Ainult mõned küsimused tekkisid: 1.kuidas on seotud minu PIN kalkulaator ja uuendamatta WinXP?
2.Kui WinXP on niivõrd ebaturvaline, siis kui kaua veel kasutatakse nt. sularahaautomaatides seda op.süsteemi? Või on pankadel savi mis meie rahast saab?
Aga XPle siiski saab veel uuendusi. kui viitsida veidi Googlet toksida, laisematele viide: http://www.pcworld.com/article/2310301/windows-xp-registry-hack-keeps-the-security-updates-rolling.html . Proovitud ja asi toimib. Huvitav, miks hr.rasva sellest vaikib?
Milleks need uuendused head on? Mina pole seda kunagi kasutanud ja ei näe uuenduste tegemiseks ka mingit vajadust ning kõik töötab suurepäraselt ka ilma uuendusteta. Pigem vastupidi, uuendustega koos võib nii üht koma teist alla tõmmata, eriti nuhkvara.