Palivere noormees esindab Eestit raiespordi MMil

Jarro Mihkelson. Foto: Kutseharidus.ee

Läänlane Jarro Mihkelson võistleb septembri keskel Eesti koondise liikmena Šveitsis raiespordi maailmameistrivõistlustel.

Eestit esindab MMil neli meest: profiklassis Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Sulev Tooming ning juuniorina Jarro Mihkelson.

Vidruka külast pärit ja Luua metsanduskoolis neljandat aastat õppiv 19aastane Jarro Mihkelson on võitnud juba mitu väärikat tiitlit. Mullu sai ta Austrias Euroopa juunioride raiemeistrivõistlustel 3. koha. Tänavu mais saavutas ta Euroopa noorte meistrivõistlustel raiespordis individuaalarvestuses teise koha.

Mitmel raievõistlusel on ta tulnud Eesti parimaks juunioriks. MMil on Jarro Mihkelsonil lootus jõuda juunioride esikolmikusse. 

„Tunne on hea, saab osaleda suurvõistlustel, need ikka erinevad juunioride võistlustest,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et võistlusel erilist vahet ei ole, aga tase on teine.

Mihkelsoni sõnul on vaja täpset kätt ja silma, ka närvid peavad korras olema. Võistlustel tuleb puu langetada ja järgata, teha tunde järgi täpsussaagimist, laasida.

Võistlus algab ketivahetusega ja see on ainuke hetk, mil võistluspaigas valitseb vaikus ja kuulsa on publiku kaasaelamist. See ülesanne saab paljudele saatuslikuks, sest närvid ütlevad üles ja värisevi käsi raietööd ei tee, kirjeldas Mihkelson.

Eesti tuli maailmameistriks 2006. aastal, mil raiespordi MM peeti Otepääl.

MM on Šveitsis 10.–13. septembril.

Metsalangetamise MM

• Maailmameistrivõistluste programm algab kolmapäeval (10. septembril) osalejate varustuse ja saagide tehnilise kontrolliga, esimene võistluspäev on neljapäev (11. september).
• Võistlused algavad puu langetamisega, millele järgnevad n-ö platsialad.
• Ühtekokku on võistlusalasid viis (langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine), maailmameistrid selguvad nii meeskondlikus kui individuaalarvestuses (eraldi selgitatakse ka parimad juuniorid).
• Eesti võistlejatega sõidavad Šveitsi kaasa ka Eesti Metsaseltsi esindajad.
• Võistluste ametlik kodulehekülg.

Võistlusalade kirjeldused:

Langetamine

• Puu langetamisel on eesmärgiks tabada puust 15 meetri kaugusele võistleja poolt määratud asukohta paigaldatud suunatikku. Edukaks soorituseks on oluline õige langetussuuna valik, tuule, võra kuju jm. tegurite mõju täpne arvestamine. Tähtis on ka langetuslõigete korrektsus, pideriba õiged mõõdud, õige kännu kõrgus. Kõike seda tuleb teha järgides õigeid töö- ja ohutustehnika võtteid. Võistlusala edukal sooritamisel on võimalik saada maksimaalselt 600 punkti, millest 400 langetustäpsuse eest ja ülejäänud 200 kiiruse ja korrektsuse eest. Ülesande sooritamiseks on võistlejal aega maksimaalselt 5 minutit

Saeketi vahetus

• Võistlejal tuleb võimalikult kiiresti saelt kett maha võtta, saeplaat ümber pöörata ning vahetuskett peale panna. Uuesti kokku monteerimisel tuleb saekett ja kinnitusmutrid hoolikalt pingutada, sest sama saega tuleb sooritada järgnevad võistlusalad. Saeplaadi kinnitusmehhanismi järgi jagatakse saed kahte gruppi. Erinevatel gruppidel arvestatakse ajapunkte erinevalt. Ketivahetuse eest võivad parimad saada üle 120 punkti. Karistuspunkte saab mutri või keti mahapillamise, saeplaadi pööramata jätmise, keti lohaka pingutuse või valesti paigaldamise eest ning ohutusnõuete rikkumise eest.

Kombineeritud järkamine

• Võistleja ülesandeks on lõigata 3-8 cm paksune ketas kahe maapinna suhtes 7 kraadi kaldu asetatud 35 cm läbimõõduga palgi otsast. Mõlemad kettad tuleb eraldada alt ja pealt lõikega nii, et mõlemad lõiked kohtuvad palgi külgedele tõmmatud 10 cm laiustes triipudes. Oluline on lõigete sooritamise kiirus, lõigete täpne kokkujuhtimine, ketaste õige paksus ja ohutusnormide järgimine. Selle võistlusala sooritamise eest on maksimaalselt saadud ligi 200 punkti.

Täpsussaagimine

• Täpsussaagimisel on eesmärgiks lõigata 3-8 cm paksune ketas kahe maaslamava palgi otstest nii, et saag ei puudutaks palkide all maapinnaga tasa asetsevat saepuruga kaetud planku. Planku lõikamise korral on võistlustulemus selle palgi eest automaatselt null. Lõiked tuleb teha risti palgi pikiteljega. Hinnatakse soorituse kiirust, lõigete korrektsust ja ohutusnormide järgimist. Maksimaalselt on ala eest võimalik saada umbes 240 punkti.

Okste laasimine

• Laasitavale (ümaraks treitud) tüvele on sisse puuritud-löödud 30 kasepuust treitud 33 mm läbimõõduga tehisoksa. Laasimisel on ülesandeks võimalikult kiiresti lõigata tüvelt kõik oksad, vältides seejuures liiga pikkade oksatüügaste jätmist või tüvele sisselõigete tegemist. Karistuspunkte võib saada lisaks normaja (30 sek) ületamisele ja laasimiskvaliteedi eksimustele ka tööohutusnõuete rikkumise eest. Laasimise eest on võimalik saada üle 440 punkti, neist 200 töö kvaliteedi eest ja ülejäänud soorituse kiiruse eest.