Tulevast aastast plaanib Eesti esmakordselt rakendada väiketootjate toetusskeemi, mille järgi on pindalatoetuste taotlemisel kuni 1250 euroni lihtsamad nõuded ja vähem bürokraatiat.
„Eestis on praegu umbes 8100 väiketootjat, kelle kasutuses on väga väikesed põllumaad, kuid nende eest pindalatoetuse saamiseks on tulnud pingutada võrdselt suurtootjatega,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Uue süsteemiga aitame kaasa, et bürokraatia korstnast suitsu ära ei kustutaks ja väiketootmine võiks Eesti maapiirkondades jätkuda.“
Väikestel põllumajandustootjatel on uuest aastast võimalus liituda väiketootjate kavaga, mille kohaselt on kuni 1250 euroni küündiva toetussumma puhul lihtsustatud nõuded. Kavaga liitunud väiketootjad on vabastatud uue perioodi nn rohestamise nõuete järgimisest, mis tähendab, et niigi väikestel põllumaadel võib kasvatada korraga ka ainult ühte kultuuri, ei pea säilitama olemasolevat püsirohumaad ega määratlema ökoalasid. Nõuetele vastavuse tingimuste täitmine on kohustuslik ka edaspidi, kuid pole enam seotud toetuse maksmisega.
Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on väiketootjate skeemi puhul 1250 eurot. Kui taotleja laiendab oma põllumaad ja toetussumma võiks hektarite alusel suureneda, tuleb tal valida, kas jätkata lihtsama, maksimaalselt 1250 euro suuruse toetusega või hakata täitma rangemaid nõudeid.
2013. aasta andmete järgi on Eestis 8109 taotlejat kogupinnaga ligi 36 160 ha, kes võiksid liituda väiketootjate kavaga.
Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 1. augustiks 2014 tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud.
osa neist väiketootjatest tootis küll vist peamiselt euroheina-selle toote eest ei pidavat uuel perioodil enam toetust üldse makstama.