2014. aasta esimeses kuues kuus on oma elu tulekahjudes kaotanud juba 28 inimest, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seitsme inimese võrra rohkem. Peamiseks hukkunuga tulekahju põhjuseks on jätkuvalt hooletus suitsetamisel. Ligi 60 protsenti hukkunutest olid alkoholijoobes.
Esimesel poolaastal said päästjad väljakutse 4471 tulekahjule. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tänavu olnud 1271 tulekahju rohkem.
„Tulekahjudes on esimesel poolaastal kannatada saanud enam kui pool tuhat kodu ning enamus neist lahtise tule hooletu kasutamise, suitsetamise ning kütteseadmete lohaka kasutamise või pühkimata korstna tõttu,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. Esimesel poolaastal sai tulekahjudes kannatada 529 eluhoonet. Kõikidest tulekahjudest 303 sai alguse lahtise tule kasutamisest, 79 hooletust suitsetamisest ja 101 tulekahju kütteseadmise lohaka kasutamise või tahma süttimise tõttu suitsulõõris.
15 inimest ehk üle poolte hukkunutest sai surma hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjus. Neli inimest hukkus lahtise tule hooletu kasutamise tõttu ja kütteseadme lohaka kasutamise tõttu samuti neli inimest. 16 hukkunu juurest (57 protsenti) ei leitud suitsuandurit ja 6 juhul (21 protsenti) ei olnud see töökorras.
Sel aastal hukkus tulekahjus ka üks kaheksa-aastane laps. 8. juunil põles Jõgevamaal Kasepää vallas elumaja, mille kustutustöödel leiti hukkunud mees ja laps. Seegi tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest, samuti tarbiti majas alkoholi ja polnud seal ka suitsuandurit.
„Olgugi, et suitsuandur on juba viis aastat kohustuslik olnud, aidates tuvastada tulekahju veel varajases järgus, leidub siiski neid, kes selle olemasolu ei tähtsusta,“ märkis Ints. „Suitsuandur võetakse tihti laest alla kui tahetakse toas suitsu teha. Kahjuks iseloomustab tulekahjudes hukkunute profiili sageli ka alkoholi kuritarvitamine, mis muudab inimese hoiakud enda ja end ümbritseva suhtes hoolimatuks.“
Suitsuanduri puudumise tõttu avastatakse hukkunuga tulekahjud liiga hilja – siis, kui kedagi päästa pole enam võimalik. „Vaadates neid tulekahjusid, kust leiti hukkunu, siis enamasti tuli teade tulekahjust hädaabinumbrile mõnelt naabrilt või möödakäijalt siis kui leegid juba aknast väljas olid. Tõenäosus elavaid inimesi sellisest tulekahjust päästa on väga väike,“ selgitas Ints.
Seaduse järgi peab igas kodus olema vähemalt üks suitsuandur, kuid soovitav on see paigaldada igasse tuppa (va köök ja vannituba). Samuti peab suitsuandurit testnupu abil vähemalt kord kuus kontrollima, kas see on ikka töökorras ja patarei täis.
Juba praegu tasuks mõelda ka korstnapühkija kutsumise peale, et sügisel algavale küttehooajale puhastatud korstna ja korras küttekolletega vastu minna.
Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelvalveta. Põleva küünla läheduses ei tohi olla süttivaid esemeid või kangaid ja toast lahkudes tuleb küünal alati kustutada.
Suitsetamise koht on õues ja kõik suitsukonid tuleb hoolikalt tuhatoosi kustutada.
Liina Reinsaar, Päästeameti pressiesindaja
