0

Ilmus Läänemaa muuseumi toimetiste järjekordne number

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Eile esitleti Haapsalu raekojas Läänemaa muuseumi toimetiste järjekorras juba 17. toimetiste numbrit.

SA Haapsaliu ja Läänemaa muuseumid juht Anton Pärna sõnul küsisid läinud aastal pärast muuseumite sihtasutuse moodustamist mitmed, kas toimetised ikka veel ilmuvad. "Vastan. Ilmuvad. Sihtasutus on jätkuvalt äärmiselt pika ja jätkuva traditsiooni kandja," ütles Pärn.

Muuseume, mis juba 17 aastat annaks igal aastal välja sarnase artiklite kogumiku, võib Pärna sõnul ühe käe sõrmadel üles lugeda.  

Traditsiooniliselt moodustab suurema osa toimetiste artiklitest läinudaastase konverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.

Arheoloog Mati Mandel kirjutab põnevatest muinasleidudest Läänemaa muuseumi kogudest keskenduses just muuseumi kogudesse jõudnud juhuleidudele. Autor tõdeb, et Läänemaa muuseumi kogudes leidub hulk huvitavaid arheoloogilisi esemeid, mille leiuandmestik on puudulik – kas pole leiukohtki täpsemalt teada vüi siis on kalmed, millest esemed pärinevad, siiani uurimata.

Odaotsade ja ehete kõrval peatub Mandel ka omal jal Läänemaa muuseumi kogusse sattunud pealuul, mis on tõenäoliselt Karuse kirikusse maetud ordumeister Otto von Lauterbergi pealuu. Tänaseks on pealuu ise kaduma läinud, kuid sellest on säilinud fotod.

Arheoloog Mauri Kiudsoo keskendub Läänemaalt leitud Rooma müntidele. Läänemaal on seni sõelale jäänud vaid üks tõestatud Rooma münt, mis leiti 1939. aastal Kullamaa kandis. Nii oma leiukonteksti kui ka nominaalse väärtuse poolest on tegemist aha kogu kogu Eestis erandlik leid.

Indetk Jetsi artikkel on ühhest Haapsalu lähedalt leitud hilisviikingipärase ornamendiga hõbeplekitükist, mis leiti 19. sajandi Lõpus Haapsalu aardest. Jets pakub välja, et kõnealune hõbeplekk sobiks kuju poolest lipu osaks ja leiab, et lipu omanikuks võis olla mõni Ridala ülik.

Arhitektuuriajaloolane Kaur Alttoa võtab oma artiklis vaatluse alla Haapsalu piikopilinnuse detailidele nagu kapiteelid, konsoolid jms. Autor leiab, et sageli on just väikesed, esmapildil isegi ebaolulisena näivad üksikasjad need, mis ühel hetkel aitavad luua tervikpilti ja teha suuremaid üldistusi.

Läänemaa looduslikest pühapaikadest nagu puud, allikad ja kivid, kirjutab Marju Kõivupuu.

Tiiu Jaago püüab oma artiklis jälile jõuda, miks räägitakse rahvalauludes üsna sageli Lihula linnast, aga Haapsalu alevist, kuigi linna mõõdu annab pigem välja Haapsalu. Autori andmetel on Lihula rahvalaulikute poolt palju armastatum paik kui Haapsalu – Lihulat mainitakse teadaolevalt 148 laulus, Haapsalut aga vaid 14s.

Mari-Leen Tammela on vaatluse alla võtnud läänemaalase Oskar Cheri ja 1930. aastate kommunistliku liikumise Eestis. Cher pole küll Läänemaalt pärit ja oma 28 eluaastast veetis ta Läänemaal vaevalt 5-6, kuid tema kommunistlik karjäär on just Läänemaaga seotud.

Kalev Jaago on Läänemaa muusuemi toimetistes avaldanud artikli Eesti esimesest teadaolevast lapsepilastamise juhtumist, mis toimus just Läänemaal aastal 1592 ja puudutas Baranoffide suguvõsa.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz