3

Läänlaste laulupeorongkäiku ehib ruup

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Tantsupidu (Merilin Kaustel-Lehemets) (1)

Vormsi rahvarõivis Kalurineiud sammusid nii maakonna laulupeol kui kõnnivad ka suurel laulupeol rongkäigu kolonni eesotsas. Foto Merilin Kaustel-Lehemets 

Tänases laulupeorongkäigus ehib läänlaste kolonni Noarootsi ruup, mida Vabaduse väljakult lauluväljakule veavad Haapsalu kammerkoori mehed.

Ruup Ewa, mille andis laulupeolistele kasutada puulaevaselts Vikan, on seltsi eestvedaja Alar Schönbergi sõnul küll kõige kehvemate sõiduomadustega, kuid seevastu palju reisinud — käinud isegi Berliinis. „See on selline esindusruup ja ühtlasi ka kõige väiksem,” lisas ta.

Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul liigub ruup treileril. Kuna hobused ja mootorsõidukid on rongkäigus tänavu keelatud, veavad treilerit Haapsalu kammerkoori meeslauljad. „Lauljatele langes valik seetõttu, et nad on puhanumad kui tantsijad, kes on juba nädal aega Tallinnas trenni teinud ja kellel on laupäeva hommikul ka üks etendus,” ütles Viitmaa.

Ruuba kõrval kõnnivad Vormsi rahvariietes Kalurineiude rahvatantsurühma naised ja ilmselt istub üks neist ka ruubas. Viitmaa sõnul pole see veel päris kindel. „Katsetame enne rongkäiku, et kui naist ei jõuta tõmmata, paneme ruupa lapse,” lisas ta.

Läänlased liiguvad rongkäigus kaheksandana. Rongkäigu ees sammub Tallinn ja lõpus väliskoorid, nende vahel maakonnad tähestiku järjekorras.

Läänemaa rongkäigu peas marsivad maavanem, maavalitsuse ja omavalitsusliidu tegelased. Ruuba ja puhkpilliorkestri järel tulevad tähestiku järjekorras omavalitsused — Haapsalu esimese ja Vormsi viimasena. „Omavalitsusjuhid kõnnivad sel aastal rongkäigus oma valla eesotsas,” rääkis Viitmaa.

Meeleolu tõstmiseks võtavad koorid kindlasti laulu üles, aga tantsijad Viitmaa sõnul liikumist pidurdavaid tantsumustreid, ette võtta ei saa. „Saab teha lihtsalt tantsusammu, millega edasi liikuda, vahepeal seisma jääda ei saa. Rongkäigus on ikkagi üle 40 000 inimese ja aeg on väga täpselt välja arvestatud,” selgitas ta.

Laulupeorongkäik algab täna kell 14 Vabaduse väljakult ja kulgeb läbi Pärnu mnt, Narva mnt ja Pirita tee Tallinna lauluväljakule. 5 km pikkuse teekonna läbimiseks arvestatakse umbes kuus tundi.

Korraldajad on teatanud, et rongkäigus liikumise tempo valitakse vastavalt laste ja pillimängijate võimalustele. Marju Viitmaa ütles, et tavaliselt lastel 5 km pikkuse rongkäigu läbimisega probleeme pole. Pigem loobuvad terve teekonna kaasamarssimisest vanemaealised lauljad, kelle tervis võib-olla nii pika maa läbimist ei võimalda. „Inimesed peavad oma tervist arvestama ja kes tervet teed ei marsi, liituvad kolonniga enne lauluväljakut,” selgitas rahvakultuurijuht.  

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ise ilutegija
Ise ilutegija

Rahvariided-rahvariieteks-eks igaüks peab olema ni tark ja tarmukas,et teab mida peab paslikuks selga panna.Tahaks hoopis Marju Viitaad ja teisi tegijaid tunnustada,sest,et meiepoolne panus õnnestuks,oli neil äraarvamatu suur töö tehtud.Kui neid tublisid inimesi poleks maakondades poleks,siis võiks selle peo Tallinna laulupeoks ümber nimetada,niivõrd domineeriv oli Tallinn rongkäigus,Siin oleks vast mõtteainet edaspidiseks.

Ah,
Ah,

mis sa seletad,tõmbaks kohe roobiga!

vanaema
vanaema

küll te olete tublid. Isegi rootslaste rahva riideid on hakatud omaks pidama. Nõuka ajal domineeris isegi seal punane värv. Huvitav kui sakslased oleksid sõja võitnud kas siis oleks haak rist ka välja meie rahvamustritest välja otsitud ja serveeritud seda alluvussuhte kinnitamiseks kui igipõlist rahvatraditsioonide kandjat. Kindlasti on sellel rannapaadil ka eesti keelne nimi kuid seda ei tohi ju kasutada siis oled mats kes asjast üldse aru ei saa.

wpDiscuz