Andrus Ansip Haapsalus europarlamendi valimiskampaaniat tegemas. Foto: Urmas Lauri
Reformierakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti valitud endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Andrus Ansip osaleb europarlamendi töös vähemalt novembrikuuni, mil tööd alustab Euroopa Komisjoni uus koosseis.
Kõigepealt peaks ülemkogu, see tähendab peaministrid ja valitsusjuhid, nimetama Euroopa Komisjoni presidendikandidaadi, kelleks Ansipi sõnul saab loodetavasti Jean-Claude Juncker. "Eesti jaoks oleks Jean-Claude Juncker väga hea kandidaat,mina tunnen teda ühise töö põhjal viimase üheksa aasta jooksul ja tegemist on väga võimeka, särava isiksusega, kes on töötanud Luksemburgi peaministrina 19 aastat, pikki aastaid on ta töötanud ka Eurogrupi juhina, kusjuures Eurogrupi juhi koha pealt proovis ta tungivalt ise lahkuda ja teda ei tahetud kuidagi sellelt ametikohalt ära lasta," ütles Ansip BNS-ile. "Need otsused, mille me ülemkogu tasandil ülemaailmse finantskriisi ajal langetasime, olid väga kaalukad otsused ja kindlasti on nendes otsustes olnud ka Jean-Claude Junckeri roll väga märkimisväärne," lisas Ansip.
Järgmisena peaks Euroopa Komisjoni presidendile mandaadi andma Euroopa Parlament, mis saab kõige varem juhtuda juuli keskel toimuval plenaaristungil. "Preaegu on kõik europarlamendi suuremad fraktsioonid deklareerinud oma toetust Jean-Claude Junckerile," ütles Ansip. "Ma loodan, et hääletamisel see toetus ka selgelt väljendub ja Jean-Claude Junckerist saab Euroopa Komisjoni president," sõnas ta.
Edasi esitavad liikmesriigid Euroopa Komisjoni presidendile oma volinikukandidaadid. "Ma eeldan, et vähemalt kuu läheb selleks, et kõik volinikukandidaadid saaks liikmesriikide poolt esitatud, ainult mõnedes liikmesriikides on praeguseks juba kandidaadid nii selgelt teada nagu Eestis, Lätis või Soomes ja mitmetest riikidest on praegu ainult indikatsioone volinikukandidaadi kohta," tõdes Ansip.
Kui volinikukandidaadid on esitatud, siis seisab Euroopa Komisjoni presidendil ees ülesanne jaotada haldusalad ära nii, et rahul oleks nii komisjoni president ise, volinikukandidaadid, Euroopa Parlament kui ka liikmesriigid. "Siis järgnevad kuulamised Euroopa Parlamendis, eeldatavasti võiks need toimuda kõige varem septembri lõpus, aga pigem oktoobris ja siis 1. novembrist võiks uus Euroopa Komisjoni koosseis tööd alustada, kuid ei saa sugugi välistada seda, et see komisjoni töölehakkamine võib kaugemasse tulevikku nihkuda," sõnas Ansip.
Euroopa Liidu ees seisvad väljakutsed on Ansipi hinnangul endised. "Euroopa Liidus on neli põhivabadust – inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine, me peame jätkama nende vabaduste edasiarendamist," sõnas Ansip. "Eesti puhul kapitali vabale liikumisele meil mingeid takistusi ei ole, me ei tunneta neid takistusi väga märkimisväärsena ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid mingid piirangud kehtivad meie kaupadele siiski mõnedes liikmesriikides praeguseni," ütles Ansip. "Teenuste vaba liikumine on pigem deklaratiivne kui juba toimiv vabadus ja loomulikult tuleks seda edasi arendada, ka digitaalse ühisturu arendamine kuulub suuresti sellesse valdkonda," sõnas Ansip. Tegelda tuleb Ansipi sõnul ka inimeste vaba liikumisega.
Ansip loodab Euroopa Parlamendis hakata täisliikmena tööle tööstuse, teaduse ja energiapoliitika komisjonis ja esimene asendusliige on ta tõenäoliselt regionaalarengu komisjonis.
Ansip kogus Euroopa Parlamendi valimistel rekordilised 45 043 häält.
