Ammune põhimõtteline vaidlus parem- ja vasakerakondade vahel, kas tõsta universaalseid või vajaduspõhiseid lastetoetusi, leidis 19. juuni ööistungil lastega perede jaoks parima võimaliku lahenduse – tõusevad mõlemad toetused, kirjutab riigikoguliige, sotsiaaldemoktraat Kalev Kotkas.
Seaduaandja otsustas, et riik hakkab alates 2015. aastast maksma pere esimesele ja teisele lapsele igas kuus senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust ning kolmandale ja enamale lapsele 100 euro suurust toetust. Samal ajal tõusevad vajaduspõhised peretoetused ühe lapsega perele tänaselt 9,59 eurolt 45 euroni ning kahe ja enama lapsega perele 90 euroni kuus.
See samm tuli vältimatult astuda, kui me tahame vaesust lastega peredes otsustavalt vähendada ja aidata kaasa sellele, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Samuti annab see pikisilmi oodatud perepoliitiline otsus avalikkusele selge sõnumi, et lapsed on suur väärtus ja et riik hoolib igast oma lapsest.
Sotsiaalminister Helmen Kütt ütles riigikogule vastavat seaduseelnõu üle andes, ütles et tegemist on ajaloolise eelnõuga, mis seaduseks saades puudutab ligi 270 000 last ning nende vanemaid ning kaudselt ka kõiki Eesti inimesi. Ühtlasi on tegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppe kõige olulisema ja suurima mõjuga lubadusega, mis viiakse ellu esmajärjekorras.
Universaalsed peretoetused on muutumatuna püsinud piinlikult kaua – alates 2004. aastast. Samas on perede kulutused selle enam kui kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Lastetoetuse pea 2,5 kordne suurendamine parandab laste heaolu kümnetes tuhandetes Eesti peredes. Ka valitsuse poolt aprilli lõpus kinnitatud eelarvestrateegia aastateks 2015-2018 seab üheks peamiseks eesmärgiks laste vaesuse vähendamise.
Selleks, et kavandatu saaks reaalsuseks, on 2015. aasta riigieelarvesse vajalik planeerida täiendavaid kulusid enam kui 70 miljoni euro ulatuses. See on märkimisväärne kasv. Võrdluseks: 2013. aastal kulus riigieelarvest lastetoetustele kokku 70,6 miljonit eurot. Pärast seaduse rakendumist tuleva aasta jaanuaris makstakse peredele lastetoetusi kogusummas 151 miljonit eurot
Põhjust rõõmustamiseks on ka rohkem kui 22 000 gümnaasiumiõpilasel ja nende vanematel. Nimelt laieneb 1. jaanuarist tasuta koolilõuna ka kõigile gümnaasiumiõpilastele.
Usun, et riigi jõuliselt kasvavav panus aitab lisaks laste elukvaliteedi parandamisele ka meie kiduravõitu sündimuse tõusule pöörata. Vajavad ju emad-isad kindlustunnet, et nad suudavad tagada oma lastele täisväärtuslikku lapsepõlve.
Kalev Kotkas, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
igal juhul parem kui null. samal ajal kui muu euroopa arutab kodanikupalga üle mis oleks eesti oludes 470 euri jaotstakse siin sente ja serveeritakse seda kui töövõitu. nii sureme küll ennem välja kui eurooplasteks saame.
Tundub, et sotsid ja reformarid on suhtelised sogased sägad oma mõtetes. Selgitage lahti, et mis kasu on lastetoetuste tõstmisest kui see ei anna lasterikastele peredele suurt midagi juurde ehk nad maksavad selle raha niikuinii tagasi riigile või kohalikule omavalitsusele, samas enda palgast veel juurde makstes. Riik annab ühe käega raha ja teise käega võtab peredelt kordades rohkem ära ning midagi ei muutu. Oleks aeg juba olla natukenegi mõistusega poliitik ning saada aru, et riik peaks tagama tasuta lasteaiakohad, keskhariduse ja laste huviringid ning mitte selle eest kodanikelt raha kasserida. Tekib küsimus, et kas poliitikud üldse saavad aru sellest, et riigi… Loe rohkem »