9

Analüüs: Läänemaal peaks koole olema poole vähem

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Koolid 2020Neljapäeval avaldatud Praxise koolivõrgu analüüs leiab, et aastaks 2020 tuleks pooled Läänemaa koolid kinni panna või ümber organiseerida.

Praegu Läänemaal tegutsevast 20 põhikoolist ja viiest gümnaasiumist peaks 2020. aastaks jääma vastavalt 10 ja üks või kaks.

Igasse omavalitsusse jääks küll kool, kuid näiteks Nõval peaks 6 aasta pärast tegutsema 3klassiline algkool, Kullamaa, Martna, Noarootsi ja Vormsi vallas 6klassiline põhikool ning Hanila, Lihula, Lääne-Nigula ja Ridala vallas 9klassiline põhikool. Haapsalus võiks ühe stsenaariumi kohaselt tegutseda üks põhikool ja üks gümnaasium.
„Ei saa öelda, et see analüüs kedagi ei puudutaks. On selge, et neid asju tuleb arutada ja need läbi mõelda,” tõdes Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Lõhmus lisas, et üks asi on raamatupidamislikult arvud kokku lüüa ja selle põhjal otsustada, kuid teine asi kohalikke olusid arvestada. Ta tõi näiteks Lääne-Nigula valla, kus on neli võrdset keskust nelja võrdse, Eesti mõistes keskmise suurusega põhikooliga, millest peaks analüüsi koostajate hinnangul jääma üks põhikool.

Mikk Lõhmuse sõnul on küsimus riigi edasises tegevuses. „Kui riik kohandab koolide rahastamise mudeli analüüsi järgi, peab volikogu mõtlema hakkama. Ometi peaks volikogu seisma oma piirkonna elanike eest,” selgitas Lõhmus.
Analüüsi koostajate hinnangul torkab Läänemaa teiste maakondade võrdluses silma sellega, et siin on 2005. aasta koolivõrgu prognoosiga kõige vähem arvestatud ja ka põhikoolide võrk on prognoositavast märksa suurem. Vaid paar omavalitsust oli aga valmis kooli ümberkorraldamise või sulgemise plaaniga arvestama.

Nii peavadki analüüsi koostajad Läänemaa puhul reaalseks, et prognoositud 9 asemel võib lähiajal kõne alla tulla nelja–viie kooli ümberkorraldamine, sh paari maagümnaasiumi ümberkorraldamine põhikooliks, paari põhikooli ümberkorraldamine 6klassiliseks ja mõne madalama astme põhikooli ja/või 9klassilise põhikooli sulgemine (ilmselt valdades, kus on mitu kooli: Hanila, Lihula, Lääne-Nigula).

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Liina
Liina

Praxis lähtus oma andmetes ilmselt lihtsalt rahvaarvust. Selles mõttes on Noa-Rootsi gümnaasium tegelikkuses veidi teises seisus ja sinna tuleb lapsi mujalt juurde. Loodan, et põhikool Noa-Rootsis siiski säilib, sest toimiva gümnaasiumi lähedal asuvas põhikoolis on parem taset hoida.

Kustasele
Kustasele

Sa ei ole kahjuks oma kodus (kodumaal) eriti targaks saanud (ega kool ei suudagi ka alati igat matsi targaks harida). Seepärast ajadki siin nii LOLLI juttu. Kahju sinu lastest.

Õpilane
Õpilane

Ei oska teiste koolide kohta väga kaasa rääkida aga väga suure küsimuse tekitas Noarootsi gümnaasiumi- ja põhikooliosa kaotamine? Tegemist on suure ja tugeva kooliga, mis peab hästi vastu ning hoiab alles sealset elu. Milleks teha 6-klassiline kool ning sundida väikseid lapsi lahkuma noorena oma kodukohast, kuna neil pole võimalust seal haridusteed jätkata? Pidevalt poliitikud enne valimisi lubavad maaelu edendada, kuid tegelikkuses toimitakse täpselt vastupidi.

Kustas
Kustas
Vabandust, siin kommenteerijad, kas te tegelikult ka teate, millest jutt käib? Palun leppige olukorraga, et maailm on muutumises. Täna on tõmbekeskused Tallinn, Tartu, välismaa jne. Ei ole mõtet nostalgitseda, Meie maksumaksjatena maksame need protsessid kinni ehk kohalik maksumaksja annab selleks raha, et meie lapsed omandaksid hariduse ja rakendaksid seda välismaal. On nii minu peres ja paljudel teistel Läänemaal. Kui tõmmata liin eraettevõtlusse, siis on see väga kahjumlik äri ja ärge palun tulge rääkima seda labast juttu, et küll need noored kunagi tagasi tulevad ja ennast siin Eestis rakendavad, see on illusioon. Läänemaa on provints nii Eesti kui välismaa mõistes, Haapsalu… Loe rohkem »
.
.

no aga juhtide energia on pigem rakendatud pensioniealistele-hoiame neid tööpostil, sõidutame tasuta bussiga ringi, haigla palatidki kõik nende päralt jne.jne,teeme kõik,et pensionäril Läänemaal hea oleks. Lapsed, kes need veel on-võib olla mõni küsiks,aga mis peaks hoidma noort pere Läänemaal kinni? Haapsalu juhid pigem teevad kõik selleks,et nii mõnigi lapserikas perekond linnast lahkuma sundida.

Ahto
Ahto

Lapsed on kallid jah ,igas mõttes 😉 Pensionär on kõige parem klient üldse ,kohusetundlik ja stabiilse sissetulekuga

Ahto
Ahto

Muidugi koolid kaovad kui inimesi ei ole .Lihtsalt koolide säilimise eest võidelda on jabur, võidelda tuleb ikka põhjuse ,mitte tagajärjega. Ärasõitnud inimeste tagasimeelitamine ja sündivuse suurendamine. Kasvõi muude asjade arvelt ! Muidu pole neid muid asju ju varsti kellegile vaja.

vaimsete invaliidide võim
vaimsete invaliidide võim

ega orjale polegi kooliharidust tarvis. selle omandamine tuleb orjale teha võimalikult keeruliseks, vastikuks ja kalliks. siis on teda lihtsam orjastada.

Kõigepealt
Kõigepealt

kadus inim ja loodusesõbralik põllumajandus-talupidamine,nüüd üks väheseid veel säilinud maaelu eeliseid-väike lapsesõbralik kool.Kui nii edasi,siis peab küsimuse peagi ümber pöörama- läänemaal ikka veel liiga palju inimesi ja lapsi,oleks vast odav läänemaad hallata kui siin püsielanikke üldse ei oleks.
Ei ole siin niisama virisemise peal väljas.Nagu näitab mõnede entusiastide kogemus näiteks Lõuna Eestis tuleb maa väljasuremisele vastu hakata,mitte niisama laiutada käsi,et näe põle rahvast ja milleks siis kool jne.Koolide kadumine on märgilise tähendusega.

wpDiscuz