Kumb on töötavale lapsevanemale parem, kas leida oma pooleteiseaastasele lapsele koht lapsehoius või oodata üle aasta lasteaiajärjekorras? Lapsevanema jaoks on kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu elementaarne eeldus ju vähemalt selle olemasolu ehk et ta ei peaks enam kui aasta järjekorras viibima või lasteaia uue hoone valmimist ootama, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson.
Samas just seda peavad praegu taluma tuhanded vanemad. Seetõttu on probleem leidnud ühe lahenduse näiteks eralapsehoidudes. Viimase viie aasta jooksul on lapsehoidude arv Eestis kahekordistunud. Praeguseks on neid 295, milles on natuke alla 9% 1,5-3-aastastest lastest. Pahatihti on aga lapsehoidude hinnad üsna krõbedad.
Kuna lasteaiakohtade nappuse probleem on kestnud juba aastaid, siis on Haridus- ja Teadusministeerium tulnud välja lahendusettepanekuga muuta koolieelse lasteasutuse seadust ja anda ka kohalikele omavalitsustele õigus luua 1,5-3-aastastele lastele lapsehoide, kuhu lapsevanema nõusolekul oleks võimalik lapsi panna. Lapsevanema nõusolek on oluline, sest lapsehoidu ei saa peale suruda ning laste olukord ei tohi valikuvõimaluse suurendamisel muutuda halvemaks.
Kohustus pole lasteaia kohtadena realiseerunud
Omavalitsustel on kohustus tagada kõigile pooleteise kuni seitsme aastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses, kuid samas teame, et tegelikkuses pole kohustus alati realiseerunud. Lasteaiakoha asemel pakutakse paljudele lastele nõrka lohutust koha näol lasteaiajärjekorras. Järjekord ei aita last, ei rahulda vanemaid ega – nagu näitab kohtupraktika – ka kohalikke omavalitsusi.
Kokku ootas mullu oma kohta lasteaias peaaegu 5400 pooleteise kuni kolme aastast last! Rahvaarvu kasvu tõttu ei suuda oma kohustust täita praegu 21 kohalikku omavalitsust. Suurim probleem on just väikelastega. Peaaegu kõigil nelja- kuni kuueaastastel lastel on lasteaiakoht, kuid see on vaid 76%-l pooleteise- kuni kolmeaastastest.
Tuhandetele lapsevanematele tähendab see tööle naasmise edasilükkamist, suuri väljaminekuid lapsehoidjatele, teinekord keerulist logistikat, et kelle juurde laps seekord jätta.
Probleemi tausta kirjeldab ka statistika, mis näitab, et aastatel 2008-2012 kahekordistus kuni kuueaastaste laste arv 11 omavalitsuses. Niisugustes tingimustes pole mõeldav, et hakatakse kohe rajama suurel hulgal uusi lasteaedu, vaid lahendus peab olema tunduvalt paindlikum. Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt sünnib aastatel 2014 – 2016 ligikaudu 14 000 last aastas, samas väheneb laste sündide arv 2018. aastaks ligikaudu 1000 lapse võrra. Seetõttu on oluline, et vajalikud muudatused koolieelse lasteasutuse seaduses ei jääks hiljaks ja kohalikud omavalitsused saaksid olla lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomisel paindlikud – lähtudes perioodil, mil eelkooliealiste laste arv suureneb, just perede vajadustest.
Lahendus ongi lubada ka omavalitsustel luua oma lapsehoidusid. Täna seadus seda ei luba, kuigi keegi ei keela neil eralasteaedadele või -hoidudele omapoolset toetust maksmast, et omavalitsuste elanikel oleks last kellegi hoolde jätta. Samas on see nii omavalitsusele (kui ka lõpuks maksumaksjale ja lapsevanemale) tihti kulukam lahendus kui oma lapsehoiu loomine ja ülalpidamine. Omavalitsustele oleks lapsehoidude loomine kiirem ning odavam, ning elu on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorrale.
Põhjamaades tavaline praktika
Selline praktika on tavaline Põhjamaades, kus seaduslikul tasandil on kohalikule omavalitsusele juba ammu antud alushariduse ja lapsehoiu võimaldamisel paindlikud võimalused. Seal ei piirdu omavalitsuse antav teenus ainult lasteaiaga, vaid väärtustatakse ka lapsehoidu või perepäevahoidu. Erinevaid lapsehoiu vorme kasutataksegi eelkõige piirkondades, kus on positiivne iive ja siseriiklik ränne. Nii omavalitsused, riik kui ka lapsevanemad peavad seal oluliseks, et pikkade järjekordade asemel saaks vanematele pakkuda kiiret ja sobivat lahendust lapsehoiu korraldamiseks.
Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis tagab kohalik omavalitsus lapsehoiu võimaldamisel, et see pole lapsevanemale võrreldes lasteaiakohaga oluliselt kulukam. Kohalikud omavalitsused pakuvad väikelastele munitsipaalhoidu lasteaedade juures või lepivad kokku eralasteaia või lapsehoiuteenuse andjatega selle rahastamise mahus.
Võrdluseks – täna võib Eesti kohalikes omavalitsustes, kus napib lasteaiakohti, olla lapsevanema tasu eralapsehoius võrreldes lasteaiaga kuni kümnekordne. Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuse jõustudes ei tohi lapsevanema osalustasu lapsehoius, kui see asendab lapsevanema nõusolekul lasteaiakohta, ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast.
Põhjamaades nõustavad lapsehoide kohalikud lasteaiad, kus on kõrgem pedagoogiline pädevus nii õpetajate kui ka juhtide seas. Eestis omavalitsuste juurde loodavatel lapsehoidudel on täpselt sama võimalus, sest nagunii peab omavalitsus pidama ka lasteaeda kuni 7-aastastele lastele.
Lapsehoiukohad tulevad kiiremini väiksema kuluga
Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga ei suurenda hoiukohtade loomine 1,5-3-aastastele lastele omavalitsuse kulusid. Lapsehoiu pakkumine on omavalitsusele odavam kui lasteaiakohtade loomine. See eeldab olemasolevate võimaluste paremat kasutamist.
Loomulikult tahavad omavalitsused veelgi suuremat paindlikkust ning muuhulgas ka seda, et munitsipaallapsehoiu olemasolul poleks vanemal õigus nõuda lasteaiakohta, kuid see enam mõistlik pole. Võimalusel ja lapsevanema soovi korral peab laps saama siiski lasteaeda.
Samuti on paljud partnerid osutanud, et lapsehoiukoht ei pruugi olla sama mitmekesine kui lasteaiakoht. Vanemate laste puhul võib see tõesti nii olla. Sel põhjusel piirataksegi selle pakkumise õigus kolmanda eluaastaga, edasi peaks laps saama lasteaeda. Kindlasti ei maksa lapsehoidu demoniseerida – tuhanded lapsed käivad seal juba praegugi. Nagu on paremaid ja halvemaid lasteaedu, on ka paremaid ja halvemaid hoide – see on ka põhjus, miks peab kindlasti alles jääma lapsevanema valikuõigus.
Lapsehoiuteenust ei või pakkuda suvaline inimene – pakkujal peab olema vastav kutsetunnistus ning teenus peab vastama standardile. Lapsehoidjal peavad olema teadmised ja oskused, kuidas toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut. Täpselt samu arenguaspekte rõhutab ka koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava laste arengu toetamisel lasteaias.
Riik toetab hoiukohtade loomist
Riik aitab seaduseelnõu jõustumisel kaasa hoiukohtade loomisele. Näiteks Sotsiaalministeerium kavandab 1200 hoiukoha loomist toetada Euroopa Sotsiaalfondist ca 6,5 miljoni euroga, millele lisanduks omavalitsuste 30% omaosalus. Samuti kavandab meetmeid vajaliku taristu loomiseks Siseministeerium 34 miljoni euro ulatuses. Eesmärk on luua juurde kokku 3200 uut lasteaia- ja –hoiukohta.
Seadusemuudatustega seotud küsimusi on arutatud kohalike omavalitsuste, lastevanemate ja lasteaedade esindajatega juba kolm aastat ning loodame, et antakse roheline tuli ka nende elluviimiseks. See rõõmustaks ja toetaks nii lapsi kui ka lapsevanemaid, aitaks ühildada nii töö- kui pereelu – selle eesmärgi poole püüdlemine on ju riigi kohustus.
Tiina Peterson, haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert
