Purjetamiskool kutsub tasuta trenni

Haapsalu purjespordikool pakub juunis lastele tasuta treeninguid, kooli juhib maailmatasemega kohtunik ja purjetamistreener Priit Rüütel. Foto: Arvo Tramula

Priit Rüütel, kui kaua olete purjetamisega tegelnud?

Lapsest saati. Siitsamast Haapsalust hakkas kõik pihta. Olen siin üles kasvanud. 1988 ehitati jahtklubi, kuid mäletan ka aega, mil jahtklubi kohal oli üks punane putka.

Kuidas sattusite Haapsallu purjetamistreeneriks?

Olen siin purjetreenerina töötanud 2006. aastast. See oli aeg, mil natuke kripeldas, et noorte purjetamine oli kadunud. Lõpetasin oma tööd ja asjad Tallinnas ära. Mõtlesin, et kui keeruline see ikka olla saab, tuleb proovida.

Kui pikad on Haapsalu purjetamistraditsioonid?

Oi, väga pikad. Haapsalu purjetamist tähistame aastast 1888. Eesti Merejahtklubi sadam oli ju Haapsalus. Eesti Jahtklubide Liit on Eesti Merejahtklubi järglane.

Eesti purjetamisele on Haapsalu tähtis koht, sest tegu on Eesti purjetamise hälliga.

Mida ütleksite noortele, kes kaaluvad purjetama tulekut?

Tasub tulla. Purjetamise võimalused on väga laiad. Sa võid teha tõsist sporti ja võid ka lihtsalt minna välja ja nautida kogu seda olemist.

Purjetamine on looduskeskne. Purjetamiskooli lastele on igapäevane vaatepilt näha ujuvaid hülgeid, Noarootsist kotkaid ja luiki lahel.

Haapsalu on purjetamiseks hästi põnev koht. Siin on esindatud kõik alates traditsioonilisest purjelaevandusest kuni tippspordini välja. Meil on siin linnas päris tugev kompetents. Vooremaade perekond, kes ehitab paate.

Kui populaarne on purjetamine tänapäeval Haapalu noorte seas?

See on natuke piiri peal. Võib–olla on asi selles, et me pole väga palju reklaami teinud. Üldiselt on ikka nii populaarne olnud, et meil on rühmad täis.

Puhtalt juba ohutuse pärast ei saa rühmi väga suureks ajada. Vee peal lastega tegelemine nõuab rohkem aega. Tavaliselt oleme arvestanud nii, et rühmas on umbes seitse last. Vahel ka natuke rohkem.

Kui palju on praegu Haapsalu purjetamiskoolis lapsi?

Aasta ringi on õpilasi umbes 10, sest treeningud käivad ka talvel. Suvel on olnud 20 ringis. Trennis käivad noored on vanuses 8–17.

Kas igal lapsel on eraldi purjekas või nad jagavad neid?

Algajate grupis peavad nad neid kindlasti jagama. Varustus on kallis, mis teebki kogu asja keeruliseks. Me oleme nii palju ikkagi suutnud hankida, et kõik saavad vee peal käia, ning keegi pole pidanud ise omale paati ostma. See erineb Tallinnast, kus on kõrged õppemaksud ja pead ise ka paadi ostma.

Kui palju purjetamiskoolil praegu paate on?

Optimist–klassi paate on 14. Neist neli on võistluspaadid. On ka kaks kahepaati ning Laser–klassi paat ja Zoom 8 klassi paat.

Tallinnas on meil veel 5 paati, kuid need on müügiks. Et seda asja majandada, teeme ka paatide vahendustööd Eestis.

Miks on Optimist eelistatud klass?

Selle klassi paadid on stabiilsed. Lapsel on kindlam seal peal olla. Optimist on suhteliselt ohutu paat.

Mitu korda nädalas on lastel treeningud?

Sellest olenevalt, et ma ise liigun palju ringi ja teen kohtunikutööd, ei ole treeningud konkreetsetel päevadel.
Algajail on raudselt kaks korda nädalas, kuid päevad on liikuvad. Oleme hästi paindlikud. Tegelikult tahame võimalikult palju trenni teha.

Kui kaua üks trenn kestab?

Algajad väsivad päris kiiresti. Suve alguses nad üle tunni aja merel ei ole.

Võistlejatega on olnud ikka neljatunnised trennid. On olnud isegi täispikki päevi. Trenn hommikul, siis lõunapaus ja pärast lõunat jälle.

Palun nimetage mõned olulisemad tulemused, mis õpilased on saavutanud.

Meil on olnud Eesti karikasarjas kolm last Optimistis püsivalt esikümne hulgas. Uku Kuusmaal näiteks oli karikasarjas teine koht.

Tüdrukutest on Kristina Erisalu olnud mitu korda Eesti meister. Tema noorem vend Robin–Villem Erisalu on omavanuste seas Soomes meistriks tulnud. Meie õpilased on ka Eesti noortekoondise liikmed olnud.

Kuidas hindate Haapsalu lähiümbruse mereolusid?

Haapsalu laht on katastroof. Algajatega on praegu esimene asi nad juunikuu jooksul võimalikult kiiresti sõitma saada.

See on väga oluline, et me saaksime hiljem kaugemale välja minna. Tagalaht kasvab niimoodi rohtu täis, et näed seal lilli õitsemas. Laht on nii kollane. Ma ei saa oma kaatriga seal sõita.

Ometi on Läänemaal väga häid kohti. Minu lemmikkoht on Dirhami. Mõned aastad tagasi käisime võistlejatega kevadel seal trenni tegemas. Saime sealt uskumatult head tulemused.

Rohukülas oleks ka päris head treeningutingimused.

Mis on Haapsalu purjekooli edu saladus?

Ma arvan, et me oleme veidi ebakonventsionaalsed. Meie lähenemine on hästi paindlik.

Oleme suutnud struktuurset osa lihtsana hoida, sest oleme praegu Markoga kahekesi (Marko Manni — toim.). Suudame teha kiireid otsuseid ja kiireid ümberkorraldusi.

Üritan võimalikult lahtiste silmadega olla. Markol on jahtide ja kaatrite hoolduse kogemus. Minul on kohtunikutöö kogemus.

Mind kutsuti just World Match Tourile kohtunikuks. Sisult annab iga võistlus seal uue kogemuse, sest töötad maailma tippudega ja saad kogu aeg uusi ideid.

Me oleme ühe jalaga maailma tipp–purjetamise juures ning toome selle kogemuse siia lastele.