Haapsalu lahel augustis sõitma hakkav aurupaat jõudis eile Rootsist Eestisse. 7,3 meetrit pikk laev toodi Rootsist kohale auto järelhaagisel.
Laeva Nordingråst ära toonud autojuht Priit oli ise juhuslikult Haapsalu mees. Eile tõsteti laev Rakveres ja autolt maha. „Kõik on läinud hästi,“ ütles osaühingu Loorber omanik Priit Verlin ütles Lääne Elule.
Rakveres läbib aurik enne Haapsallu toomist värskenduskuuri.
„Kajutiosa tehakse ringi, tuunime ilusamaks,“ selgitas Verlin. Laeva jääb ikka valgeks. „Kuid Haapsalu vapi pealt püüame võtta toone, millega alusele särtsu anda.“
Verlini sõnul peab aurik Haapsallu jõudma 1. augustiks.
Haapsalu kuursaali juures asuva on paadikai juurde on juba ehitatud aurupaadi sildumiskoht.
„Tehnikaosa on väga heas korras,“ rääkis Verlin viimase aasta kaldal veetnud aurikust.
„Väga ilus asi,“ kiitis Verlin laeva. Laevaga tutvumiseks oli tal Nordingrås aega neli päeva. „Laeva endised omanikud tegid meile korraliku õppe,“ ütles Priit Verlin ja lisas, et laeva aurukatlale tehti Rootsis ülevaatus.
Katelt köetakse tavalise 50 cm pikkuse halupuuga „Nullist töökorda kütmiseks kulub aega poolteist tundi, järgnevatel päevadel saab vajaliku surve üles vähem kui tunniga,“ selgitas Verlin.
Aurulaeva käigushoidmine on Priit Verlini sõnul ikka väga tõsine tegevus. Kes sellega sõitma hakkab, peab laeva armastama. „Kas mina või laev“, öelnud eelmise kapteni naine mehele. Et kapten otsustanud naise kasuks, tulnudki aurik müüki panna.
Nordingrås tegutses auriku majandamiseks selts ning laeva fännklubil oli üle saja liikme. Üks sponsoritest oli kohalik Kramforsi kommuun. „Paljud lubasid teda Haapsallu vaatama tulla,“ ütles Verlin.
.
Haapsalus hakatakse aurikule uut nime otsima avaliku konkursiga. „Mõni ilus naisterahva nimi peaks olema,“ arutles Verlin.
Aurik tuleb ka Eesti registrisse arvele saada. „Meie mereregister ei osanud algul seisukohta võtta, kuid nüüd, kui katel on setrtifitseeritud, öeldi, et kõik on OK,“ lausus laeva maaletooja Priit Verlin.
Aurulaev, mis Rootsis kandis nime Stjärn, teenis umbes 500 kilomeetrit Stocholmist põhjapool asuva Nordingrå rahvast 20 aastat. Aurulaeva kere on 1955. aastast ja mootor on valmistatud 1985 Rootsis.
Fotod: Olle Sundkvist
Pole sõnu,väga tore projekt või maakeeli ettevõtmine. Edu! Aga mitu inimest on meeskonnas? Seal peab peale kapteni ka katlakütja paberitega madrus olema…
Tore uudis, aga kuidas on loo autor suutnud nii palju kirjavigu teha, jääb arusaamatuks…
Mis ta siis nüüd on, aurulaev, aurupaat, aurik või on 3 in 1?
Kas see Suklese mootori kütmise pull jääb meie rahval nägemata või ?