2

Reportaaž: Tants päikeserattal

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

tantsTantsupeo tarvis lõi õpetaja Liia Lees liikumisrühmade tantsu „Soovide puu”, et emad ja lapsed saaksid koos esineda. Foto: Arvo Tarmula

Ilm ei ole laupäeval kõige sõbralikum. Termomeeter näitab vaevalt 15 kraadi ning tuul, mis koondab üle taeva tumedaid, ähvardavaid pilvemasse, on paraja tormi mõõtu.

Tantsurahvast see ei kohuta, pole vist kunagi kohutanud. Kella viie paiku pärastlõunal on Haapsalu veetorni ümbruses märgata aina enam ja enam rahvarõivais inimesi, küll pisikesi, küll suuri, küll noormehi, küll neide. Peagi algab Läänemaa tantsupeo rongkäik. Mitmes juba järjekorras? Seda ei mäleta enam keegi.

Lauldes ja hõigeldes

Korraldajad hõikasid, et osalejaid on 1200. Ringi vaadates jääb vaid imestada, kust nad kõik korraga välja ilmuvad ja kuhu nad peaksid ära mahtuma. Aga mahuvad nagu nalja.

Kui kell läheneb poole kuuele, on rahvatantsijad sujuvalt autode asemel sõiduteele paigutatud, samal ajal kui ka kummalegi poole kõnniteele koguneb aina enam pealtvaatajaid–kaasaelajaid. Melu ja ärevus aina kasvavad…

Siis nad lähevadki — lauldes ja hõigeldes, lipud lehvimas. Kauneis ja autentseis Vormsi rahvarõivais näitsikud kõige ees, nende kannul riburada Läänemaa vallad — Lääne–Nigula, Kullamaa, Lihula, Taebla, Noarootsi, Ridala.

Rongkäigu teise osa moodustab aga kirju haapsallaste seltskond, linnapea koos hundikoeraga vanas villises kõige ees ning tagant tulemas linna koolid, lasteaiad, noored ja vanemad tantsutrupid ning võimlejad. Siht on kõigil ühine: vana armas lossipark.

Lossipark on tulijaid oodanud — iga tantsuseltskonda tervitatakse nimepidi. Kui viimased pealtvaatajad alles kogunevad, tulevadki juba esimesed esinejad murule end valmis seadma.

Sinisesse ja musta rüütatud võimlejad on oma punakuldseist linikuist moodustanud tänavuse peo sümboli, päikeseratta, ning lustlik rahvatants võib täie hooga alata. Enne aga jõuab juhtuda väike ime — esimeste taktide ajal hakkab pisitasa ka päris päike pilve vahelt piiluma. Päikeseratta laul on võluväega ja etteruttavalt võib öelda, et päike jääbki tol tantsuga täidetud õhtul välja.

Siis aga pole enam õieti hoo ega hoobi vahet, tulisel kiirusel vahetuvad iga järgmise looga tantsijate read. Kord on ees nais– ja segarühmad, siis siblivad hoolega lasterühmad, nende järel on etteasteks valmis juba seeniorid.

Nii see pidu sedakorda üles ehitatud ongi, sidumaks paremini põlvkondi, et ühes saaks tantsida nii vanad kui ka noored. Eriti ilmekalt tulebki peo põhiidee välja tänavuse uustulnuka, beebikooli kava juures, kus tantsulisse ritta on seotud vanemad ühes oma sülelastega ning kelle tants võtab oma siiruse ja südamlikkusega publikul silma märjaks.

Paaritunnine maraton

Publikut on lossiparki kogunenud tõesti ohtralt. Kirju tiheda massina katavad nad nii platsi tagumise, pinkidega osa kui ka mäenõlvad. Kes on end pleedile istuma seadnud, kes seisab vapralt püsti, nooremad aga kügelevad või sebivad niisamuti. Publiku hulgaski on melu küllaga — rahvast on tulnud peost osa saama igas vanuses, eakamaist inimestest päris pisikesteni, kes kirevat melu alles vankrist kiikavad.

Tänavune pidu jääb hästi meelde põneva muusikavalikuga, millele on tantsud seatud. Algupärased rahvatantsulood vahelduvad lastelaulude ja folgitöötlustega. Üle platsi kaiguvad ka Mari Pokineni hele hääl ja Jaan Tätte melanhoolne mõtisklus.

Paaritunnine tantsumaraton väsitab eeskätt nooremaid ja kannatamatumaid publiku hulgast— juba esimese tunni lõppedes hakkavad nad nihelema ja vanemate käest suhkruvatiraha lunima, niisama ringi jooksma ehk tantsuplatsi veeres esinejatega kaasa kepsutama. Ega vanemadki taamalt voogava küpseva liha lõhna suhtes ükskõikseks jää.

Vaid kõige vapramad peavad vastu päris lõpuni, mil peo korraldajate tänamisega kõrvu jagatakse välja ka tänavune Hans Alveri auhind, mille saavad telesarja „Väikelinna detektiivid: Valge Daami saladus” tegijad eesotsas Raivo Suvistega.


Tantsupidu purustas rekordeid

Kunagi varem ei ole olnud Läänemaa tantsupeol nii palju tantsijaid — 1200 — ega nii palju tantse — 35.

Kunagi varem ei ole olnud nii pikki tantse. Need olid Tallinna tantsupeo tantsud, kestsid üle viie minuti, selgitas Läänemaa tantsupeo lavastaja Liia Lees.

Enamik tantse oligi Tallinna tantsupeo repertuaarist. Muud tantsud olid neile, kes tänavu tantsupeole ei lähe, st 1. ja 4. klassi rühmad, 7.–9. klassi rühmad, sest peo lavastaja ei ole neid kaasanud. Esmaettekandes olid kõik suure peo tantsud, aga oli ka üks selle peo tarvis loodud tants, Liia Leesi „Soovide puu” liikumisrühmadele, et emad ja lapsed saaksid koos tantsida.

Beebide tantsu on varem ette kantud võimlemispeol Tartus.

Läänlaste peol osales ka üks külalisrühm Pärnumaalt.

Liia Lees on Läänemaa tantsupidusid lavastanud 1990. aastate lõpust saadik.

Lehte Ilves


Merilin Kaustel-Lehemetsa galerii leiab siit.

Arvo Tarmula galerii leiab siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Külastaja
Külastaja

Pilt ja selle allkiri ei lähe kohe üldse kokku. Pildil on tants “Väike ja suur” minu teada. Beebide tants peaks olema ka selleks peoks eraldi loodud tants, seega ei ole seda enne tantsitud.

Külastajale
Külastajale

Beebide tants Väike ja Suur on enne tantsitud Tartus võimlemispeol, selleks peoks kohendati seda veidi ümber.

wpDiscuz